Valimistulemus toetub pigem vere- ja hõimusidemetele, kui on maailmavaateliste otsuste summa, kirjutab valimiste suurvõitja Indrek Tarandi vend tänases Sirbis. Iga erakonnastunud kodanik suudab oma lähedastele selgeks teha tema erakonna valimise vajaduse, kuid mitte palju enamat, jätkab ta.

Tuhandeid hääli saanud üksikkandidaadid on siin erandiks, sest kellelgi pole ju tuhandeid sugulasi ega tuttavaid, keda hääletamisküpseks töödelda. Üksikkandidaadi hääled on saadud moodsamal, maailmavaatelisemal, kogukondlikumal alusel kui erakondade omad.

Sellest peaksid erakonnad väga sügavaid järeldusi tegema, kui nende otsustusorganid (ajud) ei ole lõpuni ära mandunud, kirjutab Sirbi peatoimetaja. Et viimast pole juhtunud, selles ei saa Tarandi hinnagul päris kindel olla, sest juba pea kümmekond aastat toimib pea kõigis erakondades keskpärasuse edutamise süsteem.

Tarand meenutab, kuidas kümme aastat tagasi vaatasid demokraatlikud erakonnad kadedusega Keskerakonna noortekogu mankurtide vankumatust riigikogus. Seejärel läksid teisedki madalat teed, et kindlustada hääletusmehhanismi turvalisus samade võtete abil. Seetõttu palkab keskpärasus enda lähedusse ikka aina rumalamaid ja ohutumaid, kuid see-eest distsiplineeritumaid, tänulikumaid, tõdeb Kaarel Tarand.