"Sõltub väga palju lapse erivajadusest, kohtlemisest. Sellest, kuidas ja millal on teda märgatud ja kuivõrd on tuge talle juurde antud, aga meie juurde satuvad ikkagi need lapsed, keda ei ole õigeaegselt märgatud - märkajaks on olnud politsei. Ja seetõttu, et laps on politsei vaatevälja sattunud, saab ta meie juures abi," selgitas ta ETV saates "Kahekõne", vahendab ERR Uudised.

Direktori sõnul toetatakse Kaagverre saabunud lapsi süsteemselt. Koolis on rehabilitatsiooniplaan, mis toetub kolmele võrdselt tähtsale sambale: õppeprotsessile, kasvatusprotsessile ja tugisüsteemidele. Tihedat koostööd tehakse ka psühhiaatritega.

Tüdrukutest, kes on erikooli sattunud, jätkab Reesti hinnangul umbes 50 protsenti hoopis teistsuguse eluviisiga. Kui paljud õpilased aga normaalseks ühiskonnaliikmeks saavad, on raske öelda, sest väga suurel hulgal tüdrukutel puudub edaspidi tugi.