Ka tahtmatu tankist pannakse vastutama

Rahapesuvastase võitluse tõhustamiseks valmistab justiitsministeerium ette riigikogus oleva eelnõu muudatusi, mis loeb karistatavaks ka ettevaatamatusest toimepandud rahapesu.

Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Saale Laose sõnul näeb praegune seadus ette karistuse juhul, kui isik tegutses tahtlikult ehk ta teadis või pidas võimalikuks, et vara pärineb kuriteost. “Seadusemuudatus aga muudaks rahapesu karistatavaks ka siis, kui isik ettevaatamatusest ei tea, et vara pärineb kuriteost,” selgitas Laos. Samasugune lahendus on näiteks kasutusel Soome ja Saksa karistusseadustikes.

Praktikas tähendab see seda, et rahapesu eest karistatakse ka neid, kes ei tea või väidavad, et ei tea vara ebaseaduslikust päritolust, kuid vara saamisega seonduvad asjaolud on nii ebatüüpilised, et isikul oleks pidanud tekkima kahtlus vara kuritegeliku päritolu suhtes. Sellega saaks hõlmatud ka nn tankistide juhtumid, kus isikut korduvalt kasutatakse nt ülekannete teostamiseks või sularaha kontole panemiseks.

Saale Laos sõnul sõltub hinnang sellele, kui suur kahtlus oleks konkreetseid asjaolusid arvestades pidanud tekkima, isikule teadaolevast faktidest ja muudest objektiivselt esinevatest asjaoludest. “Näidetena võib tuua tehingute või ülekannete korduvuse või asjaolud, mida rahapesus kahtlustatav teab vara valdaja kohta — varasem karistatus näiteks narkokuritegude eest, äsjane vabanemine vanglast, töötus vms,” ütles Laos.

Laose kinnitusel rõhutavad ka rahvusvahelised normid seda, et rahapesija tegevuse hindamisel tuleb lähtuda tegelikest faktilistest asjaoludest. Eraldi tuleb lahendada ettevaatamatuse kohaldamise tingimused advokaatidele, kelle tööks on kurjategijate kaitsmine.

Lisaks ettevaatamatusest toime pandud rahapesu kriminaliseerimisega soovib justiitsministeerium koos rahandusministeeriumiga muuta ka rahapesu kahtlusega vara arestimise tähtaega, mis hetkel on 10 päeva. Praegune tähtaeg on kohati osutunud liiga lühikeseks näiteks andmete hankimisel välispankadest. Analüüsi optimaalse tähtaja osas teostab Rahandusministeerium koostöös keskkriminaalpolitseiga.

Justiitsministeeriumi asekantsler Martin Hirvoja tõdes, et kuigi rahapesuvastast võitlust tõhustavad mõnevõrra kindlasti ka plaanitavad seadusemuudatused, on võitluses selle konkreetse kuriteoliigiga täna kõige olulisem siiski organisatsioonilise suutlikkuse tõstmine ja personali koolitamine.

“Arvestades rahapesukuritegude iseloomu ja neid toime panevate isikute profiili, on selge, et vajame vastava väljaõppega inimesi ka kriminaalpolitseisse, et selle kuriteoliigiga edukalt võidelda,” ütles Hirvoja. “Väga olulised on ka koostöö ja infovahetus eri asutuste vahel,” lisas Hirvoja.

Rahandusministeeriumi, Finantsinspektsiooni ja Keskkriminaalpolitsei koostöös analüüsitakse ka internetirahaga seotud probleeme, et töötada välja regulatsioon internetirahaga seotud teenuste osutamise reguleerimiseks.