K-komando plaanib ülikallite relvade ostu

Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise osakonda kuuluv K-komando peab Eesti ühinemisel NATOga tunduvalt täiendama oma varustust, soovides muuhulgas osta mitu 800.000 krooni maksvat täpsuspüssi.

K-Komando juhataja, ülemkomissar Lembit Kolgi sõnul on paarikümneliikmelise eriüksuse varustus praegugi päris hea, kuid Eesti ühinemisel NATOga tuleb lisaks osta öönägemisseadmed, snaipri- ja kergrakettrelvad, kirjutab SL Õhtuleht. Terroristide vastu võitlemiseks vajalik varustus maksab vähemalt 5 miljonit krooni.

“Eelkõige on varustust vaja uuendada ja täiendada meie tähtsaima ülesande — terrorismiga võitlemise täitmiseks,” ütles Kolk. Peale terroriakti ajab K-komando end jalule aga ka lennukikaaperdamise, pantvangidraama ja mõne eriti tähtsa objekti (teletorn, veepuhastus- või raadiojaam) hõivamisel.

Tallinnas Pagari tänavas asuva, vaid 35-45minutilise reageerimisajaga politseiüksuse varustust peab Kolgi sõnul täiendama eelkõige uute automaatide, snaiprirelvade, öönägemisseadmete, binoklite, kiudoptika ja kergrakettrelvadega.

“Kalašnikovide asemele mõeldud automaat M-36 koos punatäpp- ja lasersihiku ning öönägemisseadmega maksab umbes 60.000 krooni,” ütles Kolk. Üks binokkel maksab aga ligi 100.000 krooni. Snaiprirelv koos lisaseadmetega maksab 800.000 krooni. Neid on aga vaja õige mitu. “Peale selle oleks snaipritele vaja ka 80.000-90.000 krooni maksvaid öösihikuid,” loetles Kolk.

Samas rõhutas Kolk, et kõike ülesloetut ei tahetagi kohe järgmisel aastal osta. “Nimistu on kokku pandud ikka tulevikku silmas pidades,” ütles ta, näidates samas eliitüksuslase praegust varustust — teleskoopnuia, raadiosaatjat, ülihea haarduvusega kindaid, kõikelõikavat nuga, 9millimeetrise kaliibriga püstolit, kaht padrunisalve kasutavat raskerelva, kuulikindlat kiivrit ning killukindlaid prille.

Siseministeeriumi sisejulgeoleku poliitikaosakonna juhataja Lauri Tabur ütles, et praegu ostab politsei igal aastal umbes miljoni krooni eest uut erivarustust. “Kui otsustada investeerida ühel aastal varustuse moderniseerimisse nii palju, kui meil tegelikult vaja on, tuleks seda teha mõne teise institutsiooni või politseinike sissetuleku arvelt,” märkis Tabur.