Juudikeskus: tõendeid Männili kohta jagub
“Ma ei mõista, miks nii lugupeetav organisatsioon nagu Wiesenthali keskus mind süüdistab,” ütles Männil teisipäeval Tallinnas ajakirjanikele.
Ka Eesti tipp-poliitikud, nende hulgas peaminister Mart Laar on öelnud, et nad ei usu süüdistusi, nagu oleks Männil olnud seotud juutidevastaste sõjakuritegudega.
Natsikuritegusid paljastav Wiesenthali keskus Jeruusalemmas kinnitas kolmapäeval BNS-ile, et Männil töötas sõja ajal Tallinnas Eesti julgeolekupolitseis ja seetõttu kahtlustab organisatsioon teda aktiivses osavõtus vähemalt saja tsiviilisiku, peamiselt juutide ja kommunistide tagakiusamisest ja mõrvamisest.
Kolmapäeval Eesti peaministrile Mart Laarile saadetud kirjas märkis Wiesenthali keskuse Iisraeli osakonna direktor Efraim Zuroff, et tal on Männili musta mineviku kohta piisavalt tõendeid. Zuroff kutsus Laari üles tagama, et Eesti võimud alustaksid Männili suhtes täielikku juurdlust.
Ühtlasi meenutas Zuroff Eesti valitsusjuhile, et ühel varasemal kohtumisel avaldas Laar kindlat soovi Eestis inimsusvastaseid kuritegusid sooritanud isikud kohtu ette tuua.
“Kahtlemata mäletate, et meie kohtumisel teie kantseleis väljendasite selgelt oma ühemõttelist toetust kohtumõistmisele Eestis inimsusvastaseid kuritegusid sooritanud isikute üle,” kirjutas Zuroff Laarile. “Selles kontekstis palun teie valitsust viia läbi täielik juurdlus Harry Männili tegevuse asjus, kes teenis Teise maailmasõja ajal Tallinnas Eesti julgeolekupolitseis ja osales aktiivselt süütute tsiviilisikute tagakiusamises ja mõrvamises.”
Zuroff kirjutas, et Teisest maailmasõjast möödunud aastad ei vähenda mingil moel sõjakuritegude koledust ega kordasaatja süüd.
“Seetõttu kutsume teid kui õiglusele ja ajaloolisele tõele pühendunud inimest astuma kõiki vajalikke samme, et Männili juhtum lõpuni uuritaks ja õiglus lõpuks jalule seataks,” kirjutas Wiesenthali keskuse üks juhte Laarile saadetud kirjas.
Esmaspäeval edastas Wiesenthali keskus Venetsueela valitsusele nõude saata neile andmeid 18 Teise maailmasõja ajal Balti riikides tegutsenud väidetava sõjakurjategija kohta, kes emigreerusid sõja lõppedes Ladina-Ameerikasse ja elavad praegu Venetsueelas.
Wiesenthali keskus tahab, et Venetsueela annaks teateid 14 leedulase, kolme lätlase ja eestlase Harry Männili kohta, kes Teise maailmasõja ajal teenisid natsirežiimi ajal Baltimaade julgeolekupolitseinikena ja osalesid keskuse andmetel otseselt tsiviilelanike, peamiselt juutide mõrvamises.
Keskuse Iisraeli osakonna direktori Efraim Zuroffi sõnul jõuti kahtlusaluste nimede jälile hiljutistel uurimistel Balti riikides.
Venetsueela võimud teatasid teisipäeval, et teevad koostööd juutide vastu sõjakuritegusid toime pannud isikuid paljastava Wiesenthali keskusega ning aitavad Venetsueelas elavaid natsiroimareid välja selgitada.
Venetsueela valitsus on valmis Wiesenthali keskusega koostööd tegema, ütles välisminister Luis Alfonso Davila agentuuri AP teatel.
Berliner Zeitung kirjutas paari aasta eest, et Männili süüdistamine põhineb Rootsi jõudnud Eesti põgenike ütlustel, et ta oli osaline vähemalt saja juudi surmas ja omastanud nende varanduse.
Kaitsepolitsei peadirektor Jüri Pihl saatis juba 1995. aastal siseministrile kirja, milles kinnitas, et Wiesenthali keskuse süüdistused on alusetud.
1998. aasta suvel ütles Pihl Postimehele, et mingeid süütõendeid Männili kohta ei ole.
Kaitsepolitsei on korduvalt kinnitanud, et Harry Männil ei ole seotud ühegi Teise maailmasõja ajal Eestis toime pandud sõjakuriteoga, tema tegevuses ei olnud midagi kriminaalset. “Vastupidised väited on täiesti alusetud,” on Pihl öelnud.
Kaitsepolitsei komissar Hannes Kont ütles teisipäeval BNS-ile, et praeguse seisuga ei ole kaitsepolitseil uusi andmeid, mis viitaksid vajadusele varasemaid seisukohti revideerida.
“Hea tava eeldab, et juhul, kui mõnel huvigrupil on tõendeid toime pandud inimsusevastaste ja sõjakuritegude kohta, oleks korrektne need esitada pädevatele ametivõimudele,” lisas Kont.
Ajakiri Luup on kirjutanud, et kaitsepolitsei on kontrollinud kõiki kättesaadavaid materjale Harry Männili kohta, samuti KGB omaaegseid uurimismaterjale natsikurjategijate väljaselgitamiseks, kuid Männili nime ei ole kaitsepolitsei andmeil isegi mainitud üheski tolleaegses uurimismaterjalis.
Teine eestlane, keda Simon Wiesenthali keskus on väidetava natsimineviku pärast jälitanud, 1993. aastal Islandil lugupeetud mehena surnud Evald Mikson pole Luubi andmetel samuti sõjakurjategija.
Miksoni poeg Atli on rääkinud, kuidas Wiesenthali keskus tema isa ründas ja pani kannatama mehe, kes oli kogu elu Eesti eest võidelnud.
Ajaloolasest peaminister Mart Laar meenutas paari aasta eest, et juba 1992. aastal üritas Venemaa propagandasõjas Eesti vastu kasutada nn. juudi kaarti. “Selleks kasutati aktiivselt ka mõningaid juudiorganisatsioone, eeskätt Simon Wiesenthali keskuse juhti Efraim Zuroffi, kes Eesti ajalugu eriti hästi ei tundnud,” ütles Laar.
1920. aastal Tartus sündinud Männil on õppinud Eesti Entsüklopeedia andmetel aastail 1940-1943 Tartu ülikoolis majandusteadust, 1943. aastal lahkus ta Eestist, siirdudes Venetsueelasse 1946. aastal.
Edukas ettevõtja Männil on ka suur kunstihuviline. Tema kunstikogusse kuulub Kolumbuse-eelse kunsti rahvusvaheliselt tunnustatud kollektsioon, mida hinnatakse maailmas üheks väärtuslikumaks.
1997. aastal väntas Peep Puks Männilist dokumentaalfilmi “Mu elu on avatud raamat”.
