Ansipi sõnul ei kahjusta kalmistu juutidele andmine kellegi huve.
Juutide tõekspidamiste järgi peaks maa, kuhu nad maetakse, kuuluma neile.
“Paljukannatanud rahvale ei ole mõtet tekitada juurde uusi kannatusi, kuna haudade hooldamisega Roosi tänava kalmistul tegeleb juba praegugi Tartu Juudi Kogukond,” sõnas Ansip.
Praegu kasutavad juudid matmiskohana Lohkva kalmistut, mille omandiõiguse kohta on juudi kogukonnal dokumendid olemas.
Roosi tänaval asuv juudi surnuaed on rajatud 1859. aastal. Kalmistu maa-alale on ehitatud surnuaiavahi elamu. 1930. aastatel taotles Tartu juudiusu kogudus linnavalitsuselt maad kalmistu laiendamiseks, sest matmispaik oli kitsaks jäänud.
Kuna siseministri määrusega oli lubatud matmispaikade laiendamine ainult väljaspool linna piire, pakuti juutidele maad Räpina maantee ääres. Juudi kogukond oli sellega nõus ning maaost sai teoks 1935. aastal. 15.000 ruutmeetri suuruse maatüki hind oli tookord tuhat krooni.
Mõlemad surnuaiad on muinsuskaitse all.
