Juudi rahvuslane nõuab Eesti riigilt hüvitist
“Ma usun, et õiglus tuleb jalule seada ja need, kes vastutavad Eesti territooriumil tehtud ebaseaduslike tegude eest, peavad saama karistuse.
Endistel poliitvangidel on samas loomulik õigus mõistlikule hüvitusele,” ütles nüüd Iisrealis elav Ephraim Kholmyansky, kes kasutas varem nime Aleksander Holmjanski.
Eestis süüdi mõistetud ja poolteist aastat vanglamüüride taga veetnud Kholmyansky helistas eelmise aasta lõpus justiitsministrile ja tundis huvi kompensatsiooni saamise võimaluse vastu, kirjutab Eesti Päevaleht.
Raski sõnul puudub Eesti seaduste järgi selliseks kahjutasuks igasugune õiguslik alus. “Eesti Vabariik ei vastuta Nõukogude Liidu KGB vägitegude eest. Püüdsin talle seda selgitada,” rääkis Rask. “Vaieldamatult on aga inimestel, kellele on ülekohut tehtud, õigus sellele, et nende kannatused saaks leevendatud ja õiglus võidutseks.”
Pöördunud mitme ametiasutuse poole. Kholmyansky on pöördunud ka mitme Eesti ametiasutuse ning riigikogu liikme Enn Tarto poole. Mõõdukate hulka kuuluval Tartol palus ta algatada seaduse, mis lubaks maksta poliitvangidele alusetute arreteerimiste eest hüvitist.
Sel nädalal tõi Tarto Kholmyansky mure parlamendi ette, esitades arupärimise õiguskantsler Allar Jõksile.
Raski sõnul mäletab ta seda aastatetagust protsessi halvasti ja natuke vastumeelselt. Kholmyanskyt, kes tollal oli nagu tema kaitsjagi 34aastane, mäletab Rask vapra mehena. “Ta oli Moskvast pärit,” ütles Rask. “Väga tõsine ja põhimõtteline teisitimõtleja, kellele peeti siin jahti.”
Kholmyansky suvitas koos sõpradega 1984. aasta juulis Antsla lähistel Ähijärvel, kus Võru miilits ta KGB juhtimisel arreteeris. Pisut hiljem otsis Moskva miilits läbi tema kodu, kust “leiti” püstol ja padrunid.
Protestiks kuulutas Patarei vanglasse pandud mees välja näljastreigi, mis kestis 207 päeva. Viis ja pool kuud hoiti teda kartseris ja toideti sunniviisiliselt.
Tallinna esimeses õigusnõuandlas töötanud Raski palusid poja esindajaks Kholmyansky vanemad. Dissidentide kaitsmine oli tema sõnul kutsetöö, kuigi väga spetsiifilist laadi.
Kholmyansky üle peeti Võrus kohut 1985. aasta 31. jaanuaril ja 1. veebruaril. Kohtusaali lasti vaid tema ema ja isa ning mõned lähemad tuttavad. Ülejäänud kohad täitis KGB “valikpublik”.
Maja ümber patrullisid Tallinnast kohale tulnud miilitsakursandid. Söögist keeldunud süüalune oli nii nõrk, et kaks miilitsat toetasid teda püstiseismisel ja liikumisel.
Rask nõudis kaitsealuse õigeksmõistmist. Teisitimõtleja vahistamise pärast avaldasid Nõukogude Liidule survelt Iisrael, USA ja mitu Euroopa riiki.
Kohtuotsus oli leebem, kui süüdistaja Feliks Luiksaar taotles. Raski sõnul ei läinud kohtualusele omistatud püstoli Walter number kokku relvaga, mille kohta tehti ekspertiis.
“Tulirelva omamine visati seetõttu süüdistusest välja ja ta mõisteti süüdi padrunite omamises,” lausus minister.
Kholmyansky oli veel mõnda aega Tallinnas vangis ja viidi siis Uraali. Vabanedes emigreerus ta õige pea Nõukogude Liidust.
Ephraim Kholmyansky peab lubamatuks, et tema kunagine süüdistaja Võru prokuratuurist Feliks Luiksaar töötab nüüd nõunikuna õiguskantsleri ametkonnas, mis on mõeldud inimõiguste kaitseks.
“Ta peab kindlasti erru minema. Tal pole õigust olla ühiskonna südametunnistus, kui ta on olnud osaline sellises protsessis,” märkis Kholmyansky. Luiksaare minevikule ja praegusele tegevusele peab Riigikogu ees andma hinnangu õiguskantsler Allar Jõks.
Õiguskantsleri nõunikuna Lõuna-Eestis ja Ida-Virumaal töötav Luiksaar ütles, et ta on arupärimisest teadlik ja ka oma seisukohad ja nägemuse Jõksile saatnud. Ta märkis, et tegutses tollaste seaduste alusel.
“Inimene arreteeriti Eesti territooriumil ning mõisteti kohut kohaliku seaduse järgi. Eelkõige seepärast peab Eesti võtma endale vastutuse. Oleks loogiline, kui Eesti küsib Venemaalt kompensatsiooniks raha,” ütles Kholmyansky.
