Ministrite sõnul on õigusteaduskond koos ülikooliga kindlasti üle elanud nii paremaid kui halvemaid aegu, kuid on oma tegutsemise ajal alati taganud parima akadeemilise õigushariduse Eestis. „Oleme seda meelt, et nii nagu ülikool tervikuna, peab ka õigusteaduskond olema valmis muutusteks ning arenguks, ent me ei saa nõustuda ühegi otsusega, mis viiks õigusteaduskonna kaotamiseni Tartu Ülikooli akadeemilisest struktuurist,“ märgivad ministrid oma kirjas.

Samuti on ministrid veendunud, et mitte ainult praktiseerivate juristide vaid ka Eesti õigusteaduse arengu seisukohast on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna jätkamine Eesti juristihariduse kvaliteeti silmas pidades vältimatu.

„Olles olnud kaasvastutavad kohtusüsteemi, prokuratuuri, notariaadi või advokatuuri arengu eest, võime kinnitada, et Eestis juristiharidust pakkuvatest ülikoolidest on just Tartu Ülikooli õigusteaduskonna diplom alati olnud suurimaks eelduseks edukaks karjääriks kohtunikuna, prokurörina, advokaadina või notarina. Me mõistame ja toetame Tartu Ülikooli akadeemilise pere soovi arendada Tartu Ülikooli ja tõsta akadeemilist taset, samas oleme kindlalt seda meelt, et õigusteaduskonna kaotamine ei aita sellele eesmärgile kaasa, vaid pigem töötab sellele vastu,“ seisab kirjas.

Lõpetuseks soovivad ministrid, et ülikooli nõukogu kaaluks igakülgselt senati ettepanekut uue põhikirja osas ja jõuaks veendumusele, et 1632. aastast kvaliteetset juristiharidust pakkuv Tartu Ülikool ja eraldiseisva teaduskonnana toimiv õigusteaduskond selle koosseisus jääks kestma ning areneks koos ülikooliga ka järgnevatel aastakümnetel ning –sadadel õiges suunas.