Justiitsminister Urmas Reinsalu: Sinimägedes võitlesid inimesed, kelle armastus Eesti vastu kaalus üles arusaamise, mis on selle sammu hind

 (132)
Mälestusteenistus Sinimägedes
Mälestusteenistus SinimägedesFoto: Randolf Reiljan

Justiitsminister Urmas Reinsalu pöördus täna Sinimägedele kokku tulnud veteranide ja vabadusvõitlejate poole, rõhutades, et tõde Sinimägedes toimunu kohta ei tohi varjutada ükski jõhker ja ülbe vale.

Head veteranid, vabadusvõitlejad, eesti mehed ja naised!
Täna langetame pea Sinimägedes ja üle Eesti, et austada nende Eesti Vabariigi kodanike vaprust, kes astusid kaitselahingutes vastu Eestit taas okupeerida kavatsevale punaarmeele.

Eesti Vabariik oli teises maailmasõjas neutraalne riik, kes oli okupeeritud kahe totalitaarse riigi poolt. Kuid Eesti Vabariik säilitas põhiseadusliku riigivõimu presidendi ülesannete täitja Jüri Uluotsa isikus ning demokraatlike poliitiliste jõudude esinduskogu rolli täitva Rahvuskomitee näol.

Eesti Vabariik ei toetanud Teises Maailmasõjas kumbagi Eestit okupeerinud riiki. Toetust ei leidnud enesestmõistetavalt varasemad nõukogude ja natsliku Saksamaa sundmobilisatsioonid. 1944 aastal, kui põhiseaduslik peaminister Jüri Uluots tegi üleskutse koonduda Eesti piiri kaitsmisele, oli see reaalpoliitiline samm, sest Eesti vabariigi oma sõjaväge ei eksisteerinud. Selle sammu siht oli lootus sõja sündmuste kulgemisel kasutada ajaloolist võimalust ning Saksamaa sõjalisel nõrgenemisel loota riikliku iseseisvuse faktilisele taastamisele. Kui kommunistlik okupatsioonivõim oleks uuesti Eesti okupeerinud, oleks see tähendanud sellekohase igasuguse lootuse kadumist.

Need olid lähtekohad, millel rajanes riigipea ülesannetes peaministri üleskutse.

Eesti rahvas mõistis seda Saksa sõjatsensuuri tõttu napilt väljendatud sõnumit, ja tuhanded koondusid Eesti piiride kaitsele. Neil polnud mingeid illusioone ei natsliku ega kommunistliku ideoloogia olemuse suhtes.

Kuid nad teadsid 1939 aasta hinda ja mäletasid 1918 aasta imet. Vabadussõja veteranide poegade põlvkond andis Sinimägedes vastuse, et eesti rahvas tahab oma vabaduse nimel võidelda. See võitlus omas määratut kaalu eesti rahva poliitilise kestmise nimel.
Esiteks, viivituslahingud võimaldasid lahkuda läände kümnetel tuhandetel eestlastel, kellest kodumaale jäämisel oleks paljusid oodanud hukkamine. Väliseestluse selline kujunemine oli olulise kaaluga okupatsiooniajal eestluse eest seismisel maailmas ja vabanemise toetamisel.

Teiseks, see võimaldas Otto Tiefi valitsusel ennast õiguslikult teostada ning heisata Hermanni torni juba sügisel sinimustvalge lipp. Lisaks sümboolsele tähendusele oli see õigusliku järjepidevuse kontseptsiooni vaieldamatuks baasiks.

Kuid ennekõike olid Sinimägedes võidelnud ju oma lootuste ja tõekspidamistega inimesed, kelle armastus Eesti poole kaalus üles arusaamise, mis on selle sammu hind. Olgu selleks langemine Sinimägedes või surm Siberis. Eesti rahvas ja Eesti Vabariik mälestab oma 100 juubeliaastal kõiki Eesti eest ennast ohverdanud mehi ja naisi. Sinimägede võitlejatele jääb kuuluma meie tänu üle aegade. Me jääme rahvana vabaks niikaua, kui julgeme seista tõe eest. Ja tõde Sinimägedes juhtunu kohta meie südames ei tohi varjutada ükskõik kui jõhker ja ülbe vale.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare