Kinnisvaramaksude supertõusud Euroopas tähendavad, et noorematel põlvkondadel on kehvemad elamistingimused kui nende vanematel. Rumalus oleks Eestis sedasama viga korrata. Omanikuks olemine ei tohi olla lotovõit.

Kinnisvaramaksu puhul rakendatakse kõigepealt keeruline süsteem ja tuletatakse korteri või maja turuväärtus. Seejärel pannakse peale iga-aastane maks, lisaks tavapäraselt veel lisamaks selle vara võõrandamise eest. Näiteks Soome kinnisvaramaksu puhul maksaks Mustamäe 50 000 eurose hinnaga korteri eest omanik aastas ca 300- 800 eurot maksu ning võõrandamise puhul ühekordselt lisaks veel 2000 eurot. Muidugi on selge, et üürituru puhul jääks see koormus kanda üürnikule.

Põhiline argument, mida selle maksu kasuks tuuakse, on see, et maksutulusid omavalitsustele tuleks suurendada. Paraku toob see kaasa üldise maksukoormuse kasvu. Läti kinnisvaramaksu taset vaadates võiks see summa Eestis olla ca 0,5 % maksukoormuse kasvu SKP-st. On maailmavaateline valik, et inimene peaks oma kodu uuesti kahe inimpõlve jooksul endale tagasi ostma. Mina seda ei toeta. Eestis on kliima ja suure elamufondi amortisatsiooni tõttu niigi suur osakaal inimestel kinnisvaraga seotud kuludel.