Justiitsminister Reinsalu: kakskeelse keelerežiimi kehtestamine Ida-Virumaal oleks üliohtlik samm
Justiitsminister Urmas Reinsalu suhtub kriitiliselt Euroopa Nõukogu Eesti kohta tehtud sallimatuse raportisse ning kinnitab, et Ida-Virumaal ei tohi kehtestada kakskeelset režiimi, sest see oleks üliohtlik pretsedent
"Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse komisjon esitas Eestile oma soovituste paketi. Selle põhisõnum oli selge ja üheselt mõistetav: Eesti keele- ja kodakondsuspoliitika on liiga eesti keele kesksed," ütles Reinsalu.
Selle teesi varjul pakuti välja rida asju, mis tuleks teha teisiti. Esiteks, olla paindlikum eesti keelele üleminekul venekeelsete koolide õppekavadesse. See eufemistlik formuleering tähendab sisuliselt täies mahus seaduses nõutu rakendamisest loobumist ja ülemineku osalist peatamist, ütles Reinsalu.
Teiseks pannakse ette, et olla keeleseaduse rakendamises paindlik, käsitledes keeleinspektsiooni toetava mitte karistava institutsioonina. Reinsalu sõnul tähendab see maakeeli keeleseaduse järelevalve kastreerimist ja sisuliste nõuete deklaratiivseks muutumist.
Kolmandaks leiab raport, et tuleb tagada rahvusvähemustele teatud piirkondades oma emakeeles hakkamasaamist. Selle õiguslik tulemus on riigi teatud osades kakskeelsuse kehtestamine. Tegemist oleks üliohtliku ja pretsedenti loova eksperimendiga, rõhutab minister.
Ning neljandaks paneb raport ette Eesti kodakondsusnõuete leevendamine keelenõuete suhtes.
"Tegemist on tervikliku paketiga, mille rakendamine tähendab senisest keelepoliitikast sisuliselt loobumist. Meie rahvas määratleb ennast ennekõike läbi keele. Nende reeglite olemuslik muutmine ei ole kooskõlas ei meie rahvuslike huvide ega põhiseaduses sätestatud rahvusriigi printsiibiga," sõnb Reinsalu.
Raport rüütab oma ettepanekud kavalasse sõnaleerutamisse, kuid tuum on selge: raport ei tunnista Eesti rahvusriigi printsiipi.
Seega pole üllatav, et nendes nõuannete paketis on sees terve rida ülimalt tundlikke poliitilisi valikuid, mille osas Eestil soovitatakse käituda risti vastupidiselt senisele konservatiivsele poliitikale, ütles minister. Nende initsiatiividega ei tohi mingil tingimusel nõustuda ja need peavad saama selge riigiõigusliku vastulause Eesti riigi poolt. Pole samuti üllatav, et neist soovitustest on saanud juba sisepoliitine "toode".
"Yana Toom nõuab kodakondsusseaduse nõuete kustutamist nagu ikka. Küllap kuuleme neid rünnakuid ka Euroopa Parlamendi kõnetoolist. Üllatav oli siiski Deniss Boroditši initsiatiiv, et seadusega kehtestada Ida-Virumaal teistsugune keelerežiim kui ülejäänud Eestis. Selle kakskeelsuse süsteemi loomine tähendaks seniste jõupingutuste prügikasti viskamist, teisalt tähendaks see möönmist, et Ida-Virumaa on lõimumise suhtes kaotatud piirkond," märgib Reinsalu.
"Meie vastus sellisele raportile peab olema just vastupidine: kui senised lõimumissammud pole olnud piisavalt tõhusad, tuleb neid tugevdada. Seega, meie probleem keele- ja kodakondsuspoliitikas on see, et meil on seni olnud liialt vähe, mitte palju eesti keelt. Eesti keelega peab Eestis hakkama saama. Täna pole see igal pool võimalik. Kui sellest nõudest aga loobume, siis eesti keele ruum hakkab kiiresti kahanema, mitte kasvama."
