Interfax küsis Kaljurannalt kompensatsiooninõude kohta seoses Eesti, Läti ja Leedu justiitsministrite allkirjastatud koostöömemorandumiga, milles on vastavasisuline punkt. "Täpsustan, et jutt on justiitsministrite poliitilisest kokkuleppest , mida Eesti valitsus ei ole arutanud," ütles Kaljurand. "Eesti valitsus ega välisministeerium ei plaani reaalseid praktilisi samme antud avalduse osas ette võtta."

Reinsalu ütles Delfile, et Eesti Vabariigi institutsioonid ei ole võtnud vastu otsust okupatsioonikahjude nõudest loobumise kohta. "Eesti valitsus on riigikogule varasemalt kinnitanud nii okupatsioonikahju olemasolu kui Eesti vabariigi nõudeõigust okupatsioonikahju eest nii vabanduse kui kompensatsiooni näol. Eesti Vabariigi nõudeõigus tuleneb Eesti õiguslikust järjepidevusest. Kui seda eitada, siis Eesti vabariigil puudub ka nõudeõigus," märkis Reinsalu.

Justiitsministri sõnul tegi riigikogu 9.juuni 2004.aasta otsusega valitsusele ülesandeks töötada välja seisukoht okupatsioonikahjude võimalike kahjude kohta. Vabariigi valitsus kujundas toona oma seisukoha ning andis sellest riigikogule teada 14.jaanuaril 2005. Valitsus otsustas jätkata okupatsioonivõimude poolt tekitatud kahjude eest hüvituse saamise analüüsimist ning kahjutasunõude ettevalmistamist ning toetas eelkõige võimaliku kahjunõude esitamist seoses inimkahjudega. Lisaks tegi valitsus justiitsministeeriumile ülesandeks koos välisministeeriumiga tegeleda kahjutasunõude ettevalmistamisega, selgitas Reinsalu.

"Rohkem otsuseid valitsuse ega riigikogu tasemel Eesti vabariigis vastu võetud ei ole. Küll on igas Balti riigis okupatsioonikahjude uurimisega jätkuvalt tegeletud ning Balti riikide justiitsministrid on kokku leppinud teha sel teemal koostööd," märkis ta.

"Ma rõhutan, et kui Eesti Vabariigi institutsioonid väljendavad seisukohta, et Eesti Vabariigil ei ole okupatsioonikahjudest tulenevaid võimalikke nõudeid, siis on need seisukohad rahvusvahelise õiguse järgi lõplikud ja tagasivõetamatud. Selliseid seisukohti ükski riigi institutsioon kujundanud ei ole," toonitas minister.

"Rahvusvahelisest õigusest tuleneb riigi õigus kahjutasu ning vabandamist nõuda. Selle õiguse kaotab riik rahvusvahelise õiguse komisjoni riigivastutuse sätete artikkel 45 järgi, kui loobub selge tahtega nõudest või on nõustunud ise nõude lõppemisega. Leedu põhiseaduskohtu esimees dr. Dainius Zalimas on seisukohal, et see nõustumine võib kõne alla tulla riigi passiivsuse puhul nõudega õigeaegselt tegeleda.

See, kuidas ja millisel viisil Eesti Vabariik tulevikus oma nõudeõigust realiseerib, on otsus, mille peab langetama tulevikus valitsus. Minu seisukohalt on mõistlik käituda Balti riikidel selles küsimuses ühiselt," sõnas Reinsalu.