Justiitsministeeriumi hinnangul peaksid kohtud hakkama kiiremini tööle
Reinsalu arvates oleks vaja ühtlustada kohtute koormust ja muuta paindlikumaks nende töökorraldust, arendada kohtuametnikkonda kui kohtunike peamist tuge ning tagada kohtunike ja kohtuteenistujate järelkasv.
Tema hinnangul on vaja kõrvaldada menetlusõiguslikke pudelikaelu ja laiendada kohtueelse lepituse võimalusi. Samuti näeb ta jätkuvalt vajadust suurendada kohtuametnike töötasu, et see oleks vähemalt võrdne samaväärse töö tegijatega teistes asutustes.
Kuigi kohtuasjade arv on vähenenud, pole vähenenud kohtunike töökoormus, sest käes on kohtunike pensionile siirdumise laine, uute kohtunike leidmine võtab aga aega. Samuti koonduvad keerukamad kohtuasjad keskustesse.
Ringkonnakohtutes on pikkade menetluste osakaal alla 5% ning kriminaalasjades ei ole ükski asi menetluses üle aasta. Samuti ei suurenenud eelmisel aastal nende asjade osakaal, mis on kohtute menetluses juba vähemalt kaks aastat – neid on endiselt umbes 3% kõigist menetletavatest asjadest. Pikki menetlusi – mille puhul menetletakse asja ühes kohtuastmes üle aasta – oli tsiviilasjades Tartu maakohtus 9% ja Harju maakohtus 15%; üldmenetlusasjades Tartu maakohtus 8% ning Viru ja Harju maakohtus 15%. Halduskohtutes on pikkade menetluste osakaal 10% menetluses olevatest asjadest.
Maakohtutes lahendati mullu 29 134 tsiviil- ja 23 907 süüteoasja, millest 17 136 kriminaal- ja 6771 väärteomenetluses. Arvestatava osa ehk üle poolte tsiviilkohtu¬menetluses laekuvatest asjadest menetletakse maksekäsu kiirmenetluses. Halduskohtutes lahendati 2477 haldusasja. Ringkonna¬kohtutes lahendati apellatsiooni- ja määruskaebemenetluses 2820 tsiviilasja, 2073 süüteoasja ja 1447 haldusasja.
