„Alates 2003. aastast on kehtinud poliitiline kokkulepe, et võistlevas menetluses osaleva prokuröri palk peab olema võrdne või vähemalt võrreldav vastava taseme kohtuniku palgaga. Seda eesmärki ei ole kahjuks siiani suudetud täita, mistõttu ei ole praegused tasud konkurentsivõimelised sama tasemega ametikohtade palkadega. See omakorda toob kaasa tööjõu kvaliteedi languse,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.

Minister rõhutas, et prokuröride palgasüsteemi muutmine täidab kolme olulist eesmärki: tagada prokuröri ameti sõltumatus, efektiivsus ja stabiilsus ning seeläbi eri võimuharude vaheline tasakaal. „Prokuröride esitatavad nõudmised ja piirangud on kõrgemad kui paljudel teistel riigiametnikel, mistõttu peab ka palgasüsteem neile nõudmistele vastama. Prokuröride ja kohtunike palgad on omavahel võrreldavad näiteks Belgias, Saksamaal, Ungaris ja veel mitmes Euroopa riigis,“ tõi Reinsalu välja.

Praegu kinnitatakse prokuröride kuupalgamäärad igal aastal valitsuse määrusega. Selline süsteem prokuröride menetluslikku sõltumatust ei taga ja erinevad põhimõtted kohtunike ja prokuröride töötasustamisel tekitavad pigem üldist ebastabiilsust, segadust ja ka suuremat halduskoormust. Seetõttu on tehtud ettepanek panna prokuröride palk paika kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses, mis võimaldab muuhulgas täiendavalt üle vaadata ka prokuröride eripensionite süsteemi, mis vähendab pikas perspektiivis märgatavalt koormust riigieelarvele.

„Prokurörid on sisulised kriminaalmenetluse juhid ning vastutavad selle tulemuste eest. Nende töö on väga pingeline ja vastutusrikas, nõudes tihti ka õhtusel ja öisel ajal ning nädalavahetustel töötamist. Seetõttu tegime ka ettepaneku anda neile aastas senise 35 kalendripäeva asemel lisapuhkust kuni 7 kalendripäeva,“ lisas minister.

Lisapuhkuse pikkus sõltuks prokuröri tööstaažist ehk 7 päeva lisapuhkust saaksid prokurörid, kes on töötanud prokuratuuris 15 aastat ja rohkem. Praeguste seaduste järgi on lisapuhkusepäevad ette nähtud nii kohtunikele kui politseiametnikele.