Justiitsministeerium: Soome vägistajaid Eesti vanglatesse saata ei saa
Delfile Huhtasaari oma ideest Eestilt vanglateenust allhanke korras sisse osta lähemalt rääkida ei soovinud. „Ma ei räägi sellest praegu – ma pean sellest kõigepealt siin rohkem rääkima,“ ütles Huntasaari Delfile.
Teisalt polegi võib-olla midagi rääkida, sest justiitsministeeriumi rahvusvahelise justiitskoostöö talituse juhataja Astrid Laurendt-Hanioja sõnul Eesti karistuse kandmiseks teiste riikide kodanikke üle ei võta.
„Eesti võtab karistuse kandmiseks üle vaid Eesti kodanikke. Näiteks välisriigis, antud juhul Soomes, süüdi tunnistatud ja vangistusega karistatud Eesti kodanikul on võimalik taotleda enda üleviimist karistuse kandmise jätkamiseks Eestisse,“ rääkis Laurendt-Hanioja. „Seega n-ö allhanke korras pole võimalik Eestisse isikuid karistuse kandmiseks üle tuua.“
Süüdimõistetute üleandmine toimub Euroopa Nõukogu kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni ning Euroopa Liidu vastava raamotsuse alusel. Konventsiooni ja raamotsuse eesmärk on saata vang koduriiki karistust kandma ja seda võimalikult ruttu, et võimaldada kontakte omastega, omakeelset keskkonda, programme, õpet jne.
„Vangistusega karistatud isikute üleandmise eesmärk on anda isik karistuse kandmiseks üle tema kodumaale. Seda põhjusel, et tagada isiku parim sotsiaalne rehabilitatsioon ja kontaktid omastega,“ selgitas Laurendt-Hanioja.
Üleviimist võib taotleda isik ise või karistav riik. Üleviimine on võimalik, kui sellega on nõus karistav riik ja vastuvõttev riik. Taotluse võib isik adresseerida kas karistava riigi justiitsministeeriumile või Eesti justiitsministeeriumile. Kohtuotsus peab olema jõustunud ja taotluse esitamise ajaks peab vangistuse lõpuni jäänud olema vähemalt kuus kuud.
