Justiitsministeerium muutis vahistatute õiguste deklaratsiooni
Muudatustega viidi 2014. aastal kehtestatud õiguste deklaratsiooni sõnastus kooskõlla vahepeal jõustunud kriminaalmenetluse seadustiku muudatustega, teatas justiitsministeeriumi pressiesindaja.
„Peamiseks suuremaks muudatuseks on see, et septembris 2016 jõustunud põhiõiguste paketiga muudeti vahistamise tähtaegu. Õiguste deklaratsioonis tuli seetõttu muuta vahistamise tähtaegade kirjeldust ning välja jätta vahistatuse põhjendatuse kontrolli puudutav info, sest alates 01.09.2016 ei pea vahistatuse põhjendatuse kontrolliks enam esitama taotlust vahistatu, vaid iga kahe kuu järel toimub kohustuslik kohtulik kontroll prokuröri taotlusel,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.
Samuti ei ole selle aasta jaanuaris jõustunud seadusemuudatustest tulenevalt kiirmenetluse kohtueelses menetluses enam kaitsja osalemine kohustuslik ning muutunud on ka dokumentide tõlkimise kord ning ka selles osas on õiguste deklaratsiooni muudetud.
Õiguste deklaratsiooni näidisvormilt eemaldatakse ka isiku allkirja koht, kus varem pidi isik allkirjaga kinnitama õiguste deklaratsiooni kättesaamist. Kuna õiguste deklaratsioon antakse isikule endale kätte, siis ei sobi see kättesaamist kinnitava allkirja kohaks, vaid nimetatud kinnituse saab inimene anda kahtlustatavana kinnipidamise protokollile.
