Justiitsministeerium kutsub esitama kodanikujulguse aumärgi kandidaate

Justiitsministeerium kutsub taas inimesi üles esitama kodanikujulguse aumärgi kandidaadiks tublisid inimesi, kes on aidanud ära hoida kuriteo, pidanud kinni kurjategija või toetanud kuriteo ohvrit.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul jõuab sügise algusega kätte ka aeg, mil traditsionaalselt üle anda justiitsministeeriumi kodanikujulguse aumärgid, teatas justiitsministeerium.

„Eelmised aastad on näidanud, et Eestis jagub julgeid inimesi, kes oma otsustavuse ja julge tegutsemisega on hoidnud ära kuriteo, peatanud või aidanud avastada kurjategija ning aidanud tänuväärselt kuriteo ohvriks langenut. Selliseid inimesi tunnustame kodanikujulguse aumärgiga ka sel aastal,“ lausus minister

„Turvatunne on meie kõigi jaoks oluline ning kindlasti suurendab seda tunnet teadmine, et sinu ümber on julgeid ja aktiivseid inimesi, kes ei pea paljuks kuriteo korral sulle appi tulla. Kodanikujulgus algab sellest, kui teatame kuriteo toime panemisest või teise inimese hädas olemisest. Meie seas on neidki, kes abi kutsumisele lisaks sekkuvad ise kriitilistesse olukordadesse ja muudavad elukeskkonna teiste jaoks turvalisemaks. Kahtlemata väärib teiste inimese kaitseks sekkumine suurt austust ning seetõttu kutsungi üles esitama kodanikujulguse aumärgi kandidaadiks tublisid kaaskodanikke, kes on käitunud keerulises olukorras julgelt ja väärikalt,“ lisas Michal.

Detektiivid ja röövi takistajad

„Eelmisel aastal näiteks autasustasime kodanikujulguse aumärgiga kümmet inimest, kes ei pidanud paljuks minna appi hädasolijatele. Aumärgi saajate seas oli väga erinevaid inimesi – alates põhikoolis käivast koolitüdrukust, kuni pensionil oleva vanaproua Elena Lukinani, kes sai 2011. aasta märtsis telefonikõne libapolitseinikult. Libapolitseinik küsis naiselt altkäemaksuks 18 000 eurot, et vaikida maha Elena Lukina poja väidetav inimkannatanutega lõppenud autoavarii. Elena sai aru, et tegemist on valega ning olles meediast kuulnud „libapolitseinike“ kuritegudest, hoidis meest telefoniliinil ja helistas ise samal ajal mobiiltelefonilt politseile. Tänu tema tegevusele peeti kurjategija kinni,“ sõnas justiitsminister.

Autasu said eelmisel aastal ka Vallo Viitmann ja Arnold Laasu, kes sattusid peale kaupluseröövile, mille käigus röövel pussitas müüjannat. Vallo Viitmaa teatas röövist politseisse ning pidas seejärel kurjategija kinni ning hoidis teda paigal kuni politsei saabumiseni. Arnold Laasu aitas samal ajal kannatanut ning hoolitses tema eest kuni esmaabi saabumiseni.

Samuti sai kodanikujulguse autasu 14-aastane Sten Taklaja, kes jälitas ja aitas kinni pidada vargad, ning Ain Soone, kes pidas kinni roolijoodiku ja hoidis tema autovõtmeid enda käes, kuni politsei saabumiseni.

Kodanikujulguse auhinna vääriliste tegude eest tunnustati eelmisel aastal Elina Jelisejevat, Leonid Tsvetkovi, Aita Arengut, Andrus Pilnikut ja Hannes Õuna. Kõigi kodanikujulguse aumärgi saanute lood väga värvikad ning neid saab lugeda põhjalikumalt kuriteoennetuse kodulehel.

Kodanikujulguse aumärke, millega riik väärtustab kodanike julgust kuritegude ärahoidmisel ja kuriteoohvrite abistamisel, annab justiitsminister välja alates 2004. aastast.

Aumärgiga tunnustatakse inimesi, kes on ära hoidnud kuriteo või takistanud selle toimepanemist, aidanud kinni pidada kurjategijat, abistanud kuriteoohvrit või aidanud muul moel suurendada kaaskodanike turvatunnet.

Ettepanekuid kodanikujulguse aumärkide kandidaatide kohta ootame posti teel märksõnaga „Kodanikujulguse aumärk“ hiljemalt 5. oktoobriks aadressil Justiitsministeerium, Tõnismägi 5a, 15191, Tallinn või e-mailil [e-mail].

Täpsemat infot kodanikujulguse aumärkide kandidaatide esitamise kohta leiab aadressilt www.kuriteoennetus.ee