Intsident leidis aset volikogu 3. novembri istungil, kui Treimann pidas kõnet eelnõu kohta, mis suunaks Tallinna televisioonile lisaeelarvega ettenähtud raha täies mahus munitsipaallasteaedade remondiks ja soetusteks.

“Hea esimees, head kolleegid! Ma alustaks sellest, et väga sümpaatne oli kuulda, et abilinnapea Sarapuu on tubli pereisa, kellel on viis last. Aga samal ajal oli hästi kurb ja inetu kuulda, kui härra Treimanni sõnavõtu ajal andis abilinnapea Kõlvart oma nõunikule korralduse häkkida sisse Tallinna elanike registrisse, et uurida härra Treimanni perekonnaseisu, et saaks küsida piinlikke küsimusi,” kirjutab Juske oma blogis.

Juske sõnul kuulis ablinnapea käsku pealt tema nõunik. “Seda vestlust kuulis pealt minu nõunik. Tegemist on väga murettekitava faktiga, mis näitab, kui vabalt võivad linnaametnikud inimeste isikuandmeid kasutada. Teisalt näitab see, et Keskerakonnal ei olnud linnakodanike algatatud eelnõu ründamiseks sisulisi argumente, siis tuli asuda ründama isikut,” ütles Juske Delfile.

Juske sõnul esitasid keskfraktsiooni liikmed istungil lõpuks ka küsimuse Treimanni laste arvu kohta. “Eks nad siis juba teadsid, et tal lapsi veel ei ole.”

Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul ei ole ta aga vastavat korraldust oma nõunikule andnud. “Mind nõustab üks nõunik — Piret Rosumovski, kes linnavolikogu istungitel minuga ei käi. Niisamuti ei viibinud ta linnavolikogu saalis ka 3. novembri istungil. Olgu lisatud, et elanike registrisse on piiratud ligipääs ja kõigil isikutel ei ole volitusi sinna registrisse sisenemiseks. Ühtlasi peaks registris päringu tegemisel jääma n-ö jälg ning isikut, kes on ka päringu esitanud, saab hõlpsasti tuvastada,” ütles Kõlvart Delfile.

Miks päritakse isikliku elu kohta?

MTÜ Kodaniku Hääl juhatuse liikmele Tarmo Treimannile tundus samuti imelik asjaolu, et istungil päriti tema eraelu kohta. “Istungil kõlas tõepoolest küsimus minu enda laste arvu kohta, mis on minu arvates täiesti asjakohatu küsimus, kuna ma ei ajanud seal mingit isiklikku asja, vaid tegin ettekande ligi 4000 Tallinna kodaniku esindajana. Veelgi arusaamatum oli hilisem küsimus selle kohta, et palju allakirjutanutel lapsi kokku on,” avaldas Treimann Delfile oma arvamust.

“Esiteks on see absurdne seetõttu, et seadus ei piira kuidagi Tallinna elanike õigust algatada õiguakti eelnõu sõltuvalt selles, kas tal on lapsi või mitte, samuti ei anna seadus meile õigust nimetatud isikuandmeid allkirjastanutelt küsida. Rääkimata sellest, et meil erinevalt linnavalitsusest puudub juurdepääs rahvastikuregistrile, st meil puudub üleüldse võimalus sellisteks ebavajalikeks päringuteks,” lisas ta. 

Samuti kavatseb Treimann teha päringu saamaks teada, kas ja kes tema andmeid uurinud on. “Kindlasti plaanin selle küsimusega edasi tegeleda, kuna leian, et võimalik päring rahvastikuregitrist, mille eesmärgiks on avalikustada minu isikuandmeid, sh andmeid minu perekonnaseisu ja laste arvu kohta, ei ole õigustatud. Hetkel ma veel nimetatu juhtumi asetleidmist kinnitavat ametlikku infot saanud ei ole,” ütles Treimann.