Juristid kooseluseaduse toetuseks: õiguskomisjoni praak rikkus kooseluseaduse eelnõu
Õiguslikule kvaliteedile on olnud etteheiteid juristide ringkonnas palju. Kõige komplekssemalt olid need läbi töötatud Notarite Koja kirjas õiguskomisjonile. Sealhulgas on kriitikat jagatud selles osas, mis puudutab eelnõu juurest puuduvat ligi 90 seaduse muudatust, mida seaduse rakendamiseks tarvis.
Seetõttu ei ole mitte kellelgi ettekujutust, mismoodi seadus tegelikkuses ikkagi rakendub, kõrvaldamaks kõiki neid õiguslikke probleeme, milledest seletuskirjas juttu. Paraku ei ole riigikogu õiguskomisjon teinud menetluse käigus eelnõu selgemaks, vaid otse vastupidi.
Riigikogu õiguskomisjoni kodulehel on üleval eelnõu II lugemise tekst ja seletuskiri, nagu ka I lugemise tekst ja seletuskiri. Õiguskomisjon tegi eelnõus rida muudatusi, põhjendades neid komisjoni esimehe suu läbi, et eelnõust viidi välja kohtumenetluse normid - kohtumenetluse sätted teatavasti tooksid kaasa parlamendi koosseisu enamuse häälteenamuse nõude-, muutes aga mitme muudatusega eelnõu arusaamatuks.
Kaks nendest muudatustest on aga eriti kummastavad ja problemaatilised:
1. Elukaaslane ei või teise elukaaslase lapsega (kui ta ei ole selle lapse vanem) suhelda enne, kui kohus on seda lubanud.
I lugemise tekstis oli § 16 lõige 1 sõnastatud järgmiselt: "Registreeritud elukaaslane võib kohtult taotleda teise registreeritud elukaaslase lapsega suhtlemise korra kindlaks määramist perekonnaseaduse § 143 lõike 4 alusel."
Arusaadav - seda võib kohtult taotleda, kuid ei pea, kui ei ole tarvis mingeid eritingimusi sätestada.
Õiguskomisjon tegi nüüd aga äärmiselt kummalise muudatuse - ilmselt soovides vältida sõna "kohus", mis aga on tegelikult nüüd veel tugevama sisuga kui enne -, sõnastades selle lõike (nüüd on see § 15) järgmiselt: "Registreeritud elukaaslasel, kes ei ole teise registreeritud elukaaslase lapse vanem, on õigus suhelda teise registreeritud elukaaslase lapsega perekonnaseaduse § 143 lõike 4 alusel."
Niisiis - igal juhul on välistatud igasugune suhtlemine oma elukaaslase lapsega - on ju väga tavaline, et koosellu astutakse nt üksikemaga -, enne kui kohus on selle perekonnaseaduse § 143 lõike 4 alusel kindlaks määranud, kuidas see suhtlemine toimub.
See tähendab, et laps võib küll suhelda ükskõik milliste inimestega väljapoolt kodu, aga see, kuidas ta hakkab suhtlema oma ema elukaaslasega kas või lihtsalt olmetasandil, toimub alles kohtu loal (vt see Perekonnaseaduse § 143 lg 4: "Kohus võib lapse huvides lubada kolmandal isikul lapsega suhelda, keelata tal lapsega suhtlemise või seda piirata. Kohus võib asjassepuutuvale isikule panna kohustuse hoiduda tegevusest, mis kahjustab lapse suhet vanematega või raskendab lapse kasvatamist.").
Et nii hakkabki tõepoolest olema, kinnitab ka II lugemise seletuskirja selgitus muudatusettepaneku nr 15 juures.
2. Kooselulepingu lõpetamise võimalus ühe poole algatusel jäeti eelnõust välja.
Eelnõu I lugemise tekstis oli lõpetamine ühe poole algatusel sätestatud §-s 22. Nüüd jäeti see aga eelnõust välja. Põhjendus seisneb ilmselt selles, et oli märgitud, et selleks tuleb pöörduda kohtusse ja see pannakse kohtumenetluse seadustikku.
Esiteks, neid kohtumenetluse seadustiku muudatusi ei ole selle eelnõuga koos ning mitte keegi ei tea, millal need muudatused tulevad.
Teiseks, selliseid sätteid tavaliselt kohtumenetluse seadustikku ei lisata, milles saab veenduda ka näiteks tsiviilkohtumenetluse seadustikku lugedes.
Ja kolmandaks, see, millisel alusel võib lepingu lõpetada, ei ole ilmselgelt kohtumenetluse norm, vaid seaduse põhiteksti norm.
Antud juhul, kui seda sätet ei ole selles seaduses (ega ole ka ju mitte kusagil mujal kui vaid õiguskomisjoni liikmete suulistes selgitustes, miks see välja jäeti), siis jääb ju sellele lugejale, kes soovib tutvuda, mida ennast kujutab siis see uus kooseluleping, lugedes eelnõu, täiesti arusaamatuks, kas siis seda lepingut võibki lõpetada vaid kokkuleppel, mitte aga ühe poole algatusel. Sellise võimaluse puudumine on õiguslikult pretsedenditu.
Neid puudujääke eelnõus, taastamaks selle õiguslik tõsiseltvõetavus, saab taastada vaid II lugemist katkestades ja seaduseelnõu vastavalt muutes ning täiendades. Oleks oluline, et avalikkus, kellest tegelikult väga vähesed on kursis eelnõu tekstiga, oleksid informeeritud ka eelnõu probleemidest ning loodetavasti aitaks ka meediatähelepanu kaasa eelnõu õigusliku kvaliteedi paranemisele ja nende kõige olulisemate puudujääkide kõrvaldamisele.
"Juristide kooseluseaduse toetuseks" on arutelurühm, kuhu kuulub eri valdkondade juriste, kes peavad kooseluseadust kindlasti ühiskonnale oluliseks ja vajalikuks, kuid kes peavad vältimatuks nõudeks seda, et seadus saaks olema õigusselge ja rakendatav.
