Jurist Rõivase juhtumist: enda kaitsmine, õigustamine ja vastase mahategemine on süüdlastele väga tüüpiline

Jurist Merle Albrant lausus, et kui Taavi Rõivas teatas, et kaalub kahjunõuet teda seksuaalses ahistamises süüdistanud naise vastu ja tunnistab süüd vaid maine päästmiseks, siis see viitab tüüpilisele süüdlase käitumisele. Enda kaitsmine, õigustamine, vastase mahategemine on süüdlastele väga tüüpiline.

Täna keskpäeval oli ETVs "Suud puhtaks" veebisaade seksuaalsest ahistamisest, kus Urmas Vaino külalised olid psühholoog Ülle Kalvik ja jurist Merle Albrant.

Ta ütles, et psühholoogid oskavad hinnata, kas inimese kahetsus on siiras või mitte. "Enamasti ei suuda need inimesed öelda siiralt, et neil on kahju," kirjeldas Albrant tüüpilist ahistajat. "On neid, kes kahetsevad siiralt ega tee enam ja on neid, kes kahetsevad, sest jäid vahele," lisas ta.

Ta rääkis, et süüdlased tunnistavad harva oma süüd, oma tegu õigustatakse. Kannatanud on haavatavamas positsioonis. Kui on ühel pool on haavatav, trauma saanud inimene, kes on šokis ja teisel kõrgel positsioonil soravalt rääkiv inimene, siis jääbki kõrvaltvaatajale mulje, et üks on hull ja teine tark. "Trauma muudab inimest. Selleks on vaja spetsialisti, kes saaks aru, kus on tõde ja kas tegu on toimunud," ütles Albrant.

Ahistajad on ka head manipulaatorid ja pole harvad katsed survestada ohvrit, et too võtaks süüdistuse tagasi.

Nii Albrant kui Kalvik nõustusid, et olulistel kohtadel töötavad inimesed peavad oma käitumisega teistele eeskuju andma. "Millise eeskuju annab ta noortele meestele?" küsis Albrant.

Täiskasvanud inimesi enam ei muuda, oluline on aga uue põlvkonna kasvatamine nii, et nad ei peaks ahistamist normaalseks. Oluline roll ühiskondlike normide kujunemisel on ajakirjandusel. "Ajakirjades räägitakse, kuidas olla hea naine ehk kuidas käituda nii, et meest rahuldada," rääkis Kalvik. Juttu sellest, kuidas mees peab naisi kohtlema, aga pole.