Jüri Tamm: Rahumägi stiil ei õigusta avalikku poomist
Ajaleht Äripäev kirjutas eelmisel nädalal, et riigikogu julgeolekuasutuste järelvalve erikomisjoni ehk kapo komisjoni esimees Jaanus Rahumägi on kasutanud Kreeta saarel asuvat luksusvillat, kuid keeldub avaldamast, kellele see kuulub. Hiljem tunnistas reformierakondlane siiski, et maja omanik on tema äripartner ja perekonnasõber Eric Van de Wynkele. Samuti on kõneainet pakkunud Rahumägi salapärased äritehingud turvafirmaga.
Kapo komisjoni liige Jüri Tamm ütles Delfile, et selle temaatika sisuline käsitlemine meedia kaudu on võimatu. „Riigikogu juures on vastav komisjon ehk korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon, mida juhib Jaanus Marrandi, kelle ülesanne on leida vastused tõstatatud küsimustele. Ootame ära nende seisukohad. Kui sellest ei piisa, siis on olemas muud seaduslikud hoovad tõeni jõudmiseks. Ma usun, et me elame õigusriigis,“ nentis sotsiaaldemokraat.
Rahumägi tööd kapo komisjoni esimehena hindas Tamm aga kõrgelt. „Mis puudutab Jaanus Rahumägi tegemisi erikomisjoni esimehena, siis arvan, et ta teeb seda innustatult ja kindla eesmärgiga tagada tõhus parlamentaarne järelevalve jõustruktuuride tegemiste üle. Mõnele ei meeldi tema stiil, kuid see ei tohiks varjutada sisu ega olla ajendiks avaliku poomise täideviimiseks. Loodan, et lähemal ajal saame selguse, kas on midagi teadlikult varjatud või on selline olukord tekkinud tahtmatult, pelgalt inimliku edevuse või puudulike regulatsioonide kaheti tõlgendamise tõttu,“ lausus ta.
Kust tuleb riigikogu liikmete vara?
Tamme arvates on skandaali Rahumägi varalise seisu ümber tekitanud eelkõige reeglite puudulikkus. „Otse loomulikult pole demokraatlikus riigis võimalik tekitada superkontrolli laborit, kus kõike nüansse ja aspekte peensusteni jälgitakse. Olulisem on tähtsatel ametikohtadel olevate inimeste enesekontroll, kuid teatud selge raamistikuta me ikkagi ei saa,“ selgitas ta.
Jüri Tamme sõnul on ta juba aastaid juhtinud tähelepanu riigikogu liikmete majanduslike huvide deklaratsioonides kogutava info puuduste kohta, kuid paraku asjatult.
„Tänase seisuga kogutakse andmeid varalise seisundi kohta ja jälgitakse selle dünaamikat. Keegi aga ei vaevu vastust otsima küsimusele, kuidas on see seisund tekkinud? Olen mitmeid kordi püüdnud sellele tähelepanu juhtida, kuid asjatult. Ikkagi on olulisem liisingauto jääkväärtus, kui näiteks info Eestist väljaspool asuva vara kohta. Absurdsete ja mitte midagi andvate andmete kohustusliku esitamise kohta võin näiteid tuua veelgi,“ märkis ta.
