"Valitsuse ülesannete hulgas muu hulgas on ka ühiskonnas n-ö nõrgemat poolt kaitsta," viitas Talvik. "Meil on paar väga tuntud juhtumit, nn Telia juhtum väikeaktsionäride osas ja nüüd siis Swedbanki ja Rumeenia maade ostu juhtum väikeinvestorite osas. Mida valitsus on teinud, et selline väikeaktsionäride, väikeinvestorite olukord Eestis muutuks paremaks ja nad oleksid kaitstud suurpankade, suurkorporatsioonide ja mõnede ettevõtete eest, kes ei taha kinni pidada nendest n-ö hea tava reeglitest?"

Ratas kostis, et küsimus on nagu väga õigustatud. "Mina olen käesoleva aasta märtsis kohtunud väikeaktsionäride ja väikeinvestorite esindajatega ja nad seal tutvustasid siis oma muresid ja oma, ütleme, palveid, kuidas seda probleemi lahendada. Teiseks, väikeaktsionäride esindajatel olid siis mitmed ettepanekud, mis puudutavad võimalikke asjaõigusseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatusi. Teemaga tegeleb tõsiselt justiitsministeerium," arutles ta. "Justiitsministri kinnitusel on käimas ühinguõiguse revisjon ning selle käigus on antud ka ülesanne analüüsida ja teha ettepanekuid siis vähemusaktsionäride õiguste kaitse tugevdamiseks. "

Talvik viitas, et Swedbanki juhtumi juures on ilmselgelt näha, et hoolsuskohustust on rikutud. "Missugused on need hoovad, kuidas nii suure ja olulise panga puhul saaks ka valitsus tähelepanu pöörata, et nad ei käitu meie suhtes õigesti?"

Ratas ütles, et esiteks tuleb uskuda, et ettevõtlussektor käitub ausalt. Ta lisas, et kõik peavad käituma vastavalt seadusandlusele ja tehakse ka rahapesukontrolli.

"Mida nüüd veel saaks teha? Ma arvan, et neid näiteid selliste suuremates ettevõtetes, mis toimetavad ka rahvusvahelisel pinnal, on veel, kus on olnud – ja veel kord ütlen, et see ei tähenda selle panga nimetamist, aga on olnud teistes valdkondades – probleeme, kus kas on piisavalt või ei ole piisavalt väikeaktsionäride õigusi kaitstud. Ja minu teada meil on ka teatud kohtukaasusi sellel teemal, kus need vaidlused käivad. See on see, ma arvan, kõige olulisem põhimõte, et meil on võimude lahususe printsiip ja kohus siis lõpuks neid otsuseid teha saab. Aga seda, et teha süsteemi, kuidas ma siis ütlen, veel läbipaistvamaks ja paremaks, ma igal juhul toetan. "

Kristen Michal viitas, et on olnud jutuks uue vahemehe ehk kalli ametikoha loomine. "Minu küsimus teile ongi, et milliseid lahendusi te näete. Kas teie arvates on asi nii hull, et me peaksime uue kalli ametikoha looma?"

Ratas kostis, et kui on vaja mingeid ametikohtasid luua, siis tuleb see tõsiselt läbi kaaluda. "Aga minu meelest esmane lahend peaks olema see, et me ei suurenda bürokraatiat Eestis, vaid me liigume selle vähendamise poole."