Jüri Ratas näeb rahvakogust riigikogule head koostööpartnerit
Riigikogu aseesimees Jüri Ratas ei näe rahvakogus konkurenti riigikogule ega arva, et rahvakogu devalveeriks kuidagi parlamendi tähtsust.
"Rahvakogu ei devalveeri riigikogu tähtsust ja usaldust," ütles Ratas Delfile. "Hoopis vastupidi – ta tõstab riigikogu renomeed."
Ratase sõnul on Eesti rahvas kõigi poliitikute tööandja ning kõrgeima võimu kandja, seega ei saa ükski riigi arengu pärast muretsevate inimeste algatus olla riigikogule konkurendiks, vaid on toeks.
"Rahvakogus näen mina riigikogu jaoks ainult head koostööpartnerit ning meie ühine eesmärk on Eesti elu paremaks muuta," sõnas Ratas.
Ratas on kindel, et rahva kaasamine seadusloomesse on õige ja tunnustustvääriv mõte. "See annab meile vahetut ja ausat tagasisidet Eesti inimeste eelistuste ning seisukohtade osas," ütles Ratas.
Samal ajal saab rahvas tema sõnul omavahel arutades võimaluse välja pakkuda omapoolseid lahendusi ning värskeid ideid.
Rahvakogu ei tohi jääda ühekordseks algatuseks
Ratas toetab rahvakogu loomise mõtet ja loodab, et üheskoos jõutakse reaalsete tulemusteni. "Nõustun ka kõigiga, kes leiavad, et rahvakogu ei tohi jääda ühekordseks algatuseks, sest inimesi tuleb nii täna kui ka tulevikus rohkem seadusloome protsessi kaasata," lisas Ratas.
Rahvakogu ettepanekutega tutvunud Ratas märkas, et põhilised märksõnad on inimeste vähene võimalus kaasa rääkida, üle mõistliku piiri läinud sundpolitiseerimine ning ebademokraatlik erakondade rahastamise kord.
"Tänane parteisüsteem kinnistab võimulolevate erakondade positsioone ja olemasolevad seadused ei anna inimestele reaalset võimalust oma algatustega välja tulla," nentis riigikogu aseesimees.
Ratas leidis, et demokraatia arengu seisukohalt on kindlasti vaja luua rahvaalgatuse võimalus, lihtsustada uute poliitiliste jõudude parlamenti pääsemist ja selgemalt eristada erakondlikku poliitikat, ärisektorit ning riigisektorit.
"Kõik välja toodud ettepanekud tuleb läbi vaadata ning vastavalt rahva eelistustele pingeritta panna," rääkis Ratas. "Edasi tuleb analüüsida muudatuste õiguslikku ning osadel juhtudel ka finantsilist poolt ja jõuda reaalsete seadusemuudatusteni."
Ta toetab jätkuvalt rahvaalgatuse sisseviimist põhiseadusesse, valimiskampaania kuludele ülempiiri kehtestamist, kodanikuühiskonna suuremat kaasamist ja erakondade rahastamise süsteemi õiglasemaks muutmist.
