Jüri Ratas: maakondadesisene tasuta ühistransport aitaks väljarännet vähendada
Riigikogu aseesimehe Jüri Ratase intevjuust ajalehele Pealinn selgub, et Eesti ei saaks õlikatastroofiga hakkama ning inimeste liikuvuse suurendamisse senisest mahukam panustamine on väljarände ohjamise seisukohalt väga tähtis.
„Kui merel peaks juhtuma samasugune õlileke kui kümme aastat tagasi, siis on Eesti taas sama abitus seisundis nagu toona,“ lausus Pealinnale antud intervjuus riigikogu aseesimees Jüri Ratas, kelle sõnul pole Reformierakond midagi ette võtnud reostustõrje parandamiseks ning samuti kidub ühistransport.
Ratas rääkis, et Eesti merekeskkonna seisund vajaks senisest hoopis suuremat riiklikku tähelepanu. „Kurb näide on siin meie õlireostuse seire ja õlipuhastuse võimekus, mis on vaevalt kolmandik vajalikust,“ ütles Ratas. „Õlifondi loomine on jäänud kalevi alla, kuna poliitilistel põhjustel ei taheta mitte mingeid lisafonde luua. Põhjus on Eesti maksusüsteemi peakorraldajas, maksusüsteemi arhitektis, kes on viimased 15 aastat olnud Reformierakond. Meil ei ole viimastel aastatel olnud suurt tankeriõnnetust Läänemerel, aga kui see peaks juhtuma, siis oleme me taas sama abitus seisundis nagu kümmekond aastat tagasigi, mil see teema oli reostuse tõttu aktuaalne. Õlifond, kuhu siis panustaksid kõik need, kes meie vetes õli veavad, peaks loomulikult olema.“
Lisaks on Ratas kindel, et maakondade sisene transport võiks olla tasuta. „Loomulikult peaks ühistransporti avalik sektor doteerima,“ selgitas Ratas. „Ja tugevasti doteerima, sest see on üks otsustav küsimus, kas inimene elab maal või ei ela. Kas ta saab kodust liikuma või ei saa. Meil väga palju polegi enam seda maakonnasisest transporti. Liiga tihti pääseb inimene poodi, postkontorisse, kooli, arsti juurde ainult autoga või jalgsi, jalgrattaga. Aga maal on vahemaad väga pikad. See, et meil pole üleriigiliselt toimivat ühistranspordisüsteemi, on väga valus teema, see on üks olulisemaid asju kohalikuks arenguks.“
Ratase sõnul peab valitsus hoopis rohkem panema rõhku ühistranspordi korraldamisele, kui seni. „Kui räägitakse, et Tallinna-Haapsalu-Rohuküla raudtee on suur helesinine unistus, aga kui me seda unistusena võtame, siis me ei pea imestama, kui ühel päeval on selle raudtee äärest kõik elanikud ära läinud,“ rääkis aseesimees. „Pole liikumisvõimalust. Kui Piibe maantee ääres Pillapalus elav inimene ei saa minna Aegviitu, kus asub talle kõige lähem pood, siis see on suur probleem. Piibe maantee ei ole ju väikese liiklusega trass. Inimene saab ainult tee ääres hääletades minna kauplusse.“
Samasugused lood on Ratase sõnul Kagu-Eestis, kus ei taheta korda teha raudteed Valga, Võru ja Koidula jaama vahel. „Kui me vaatame arenenud Euroopa riike, siis väga sageli tuuakse eeskujuks Saksamaad, kus raudtee töötab nagu kellavärk,“ ütles Ratas. „Aga ma olen täiesti kindel, et see töötab seal tänu väga suurtele dotatsioonidele. See on arusaadav, nii ta peabki töötama. Me jõuame siin küsimuseni, miks Eestis nii ei ole – sest eelarve ülesehitus, eelarve struktuur ei kannataks seda välja. Küsimus on selles, et me peame murdma ajast ja arust mõtlemisviisi, mida esindab Reformierakond. Peame muutma oma eelarve koostamise põhimõtteid. Peame muutma ka riigi poliitikat selles suunas, et Eestisse üldse maksumaksjaid jääks, et nad kõik ei läheks ära. Me peame muutma ka ettevõtluspoliitikat. Et ettevõtjatel, kes tegutsevad Tallinnast ja Tartust väljaspool, oleks ka mingi motivatsioon, stiimul luua oma tootmist, oma väikest ettevõtet neist linnadest eemal.“
Ratase sõnul pole tänase kolmikliidu koalitsioonileppes pööratud piisavalt tähelepanu keskkonnale. „Metsandusele pühendatud sättes ei ole käsitletud metsahalduse uuendamise ja metsanduskultuuri olulise tõstmise vajadust,“ rääkis Ratas. „Koalitsioonileppest ei nähtu, kuidas riik kui meie maavarade peamine omanik kavatseb nende jätkusuutlikku kasutamist korraldada nii, et riik ise saaks sellest maksimaalset võimalikku tulu. Täielikult on puudu linnaliku keskkonna käsitlus, kuid just inimese loodud keskkonnas ilmnevad meie peamised keskkonnaprobleemid ja -mured: õhukvaliteet, müra, heitveepuhastamise ja jäätmekäitluse probleemid, linnahaljastus jm. Täielikult on puudu ka jääkreostuse likvideerimise probleem.“
