Jüri Ratas: Euroopa Liit peab hoidma oma aluspõhimõtteid

Euroopa Liit on nii liikmesriikide arvult kui ka visioonilt suurem kui ainult euroala, tõdes täna riigikogus sõnavõtuga esinenud riigikogu aseesimees Jüri Ratas.

Ratas kõneles Euroopa Liidu alusväärtustest, milleks on solidaarsus ja liikmesriikide võrdne kohtlemine.

"Juba mitu aastat räägitakse kahekiiruselisest Euroopast ning viimastel kuudel üha valjemalt ja julgemalt. Tegelikult käib jutt Euroopa Liidu tsentraliseerimisest või detsentraliseerimisest," kõneles Ratas.

Ta möönis, et viimasest ei räägita eriti valjult, sest tänane suundumus seoses majandus- ja fiskaalkriisiga on tugevalt tsentraliseerimise suunas.

"Mina aga arvan, et konkurentsivõimelisem on Euroopa Liit, mis põhineb detsentraliseerimisel, kus on vähemalt 27 riiki, lähitulevikus 28 riiki. Kusjuures otsustajate hulka kuuluvad võrdväärselt nii euroala liikmed kui ka oma valuutat eelistavad riigid ja rahvad," lausus Ratas.

Liikmesriikide omanäolisus ja erinevate riikide ning rahvaste lähenemisnurk näiteks rahandus- või sotsiaalpoliitikale annab Ratase sõnul võimaluse parimatest kogemustest õppida ja neid rakendada võimalusel oma riigis.

"Just see annab selle liidule pikemas perspektiivis konkurentsivõimelisema siseturu, tugevuse, eelise ja usaldusväärsuse," lisas Ratas. "Selline Euroopa on tugevam kui kitsas eurotsoon, kus kõik teeme püüdlusi ja pingutame oma püksirihma, et päästa Kreekat ning äkitselt avastame, et oma valuutaga Rootsi, Taani ja Suurbritannia purjetavad teisel kursil."

Praegu on otsustamisel Euroopa Liidu eelarve 2014-2020 aastateks, millega pannakse paika ka põllumajanduslikud otsetoetuste tasemed erinevates liikmesriikides.

"Eesti põllumeeste otsetoetuse tase on täna 117 eurot hektari kohta, kuid Euroopa Liidu keskmine 269 eurot hektari kohta. Eesti kindel seisukoht peab siin olema liikmesriikide võrdne kohtlemine, ehk põllumajanduse otsetoetuste võrdsustamine," lõpetas Ratas.