Jüri Pihl: pärast Simmi juhtumit sai Raivo Aeg minu kirjaliku korralduse muuta kaitsepolitsei struktuuri
Delfile antud intervjuus ütles endine siseminister ja kaitsepolitsei juht Jüri Pihl, et pärast Herman Simmi juhtumi ilmsiks tulemist tekkis vajadus kaitsepolitsei struktuuri muuta ning sellest jäi maha ka ministri kirjalik korraldus kaitsepolitsei juhile.
Tänases Eesti Päevalehes ütleb kaitsepolitsei endine juht Raivo Aeg, et ei ole võimalik leida korraldust, milles siseministrina käsite saata pensionile KGB taustaga kaitsepolitsei töötajad. Kuidas kommenteerite?
2008. aasta kevadel saadi teada Herman Simmist. Avalikuks tuli asi 2008. aasta sügisel. Enne kui asi avalikuks sai, tehti ettevalmistusi, et teha kaitsepolitsei struktuuri efektiivsemaks. Tehti ka muid muudatusi ja ümberkorraldusi, näiteks tugevdati seadusandlust ehk karmistati riigi reetmise eest karistusi ning inimesel, kes on riiki reetnud, võetakse ära eripension.
Töö käigus selgus, et 1991. aastal tööle võetud KGB taustaga töötajatest osa oli läinud ära või pensionile, osa aga töötas ikka edasi. Kuna olime NATOs, ei saanud neid KGB tausta tõttu NATO saladuste juurde lasta ehk nende staatus ning võimalus neid inimesi igapäevases töös kasutada oli oluliselt piiratud. Sisuliselt puudus nende järele vajadus.
Oli selge, et enne organisatoorseid muutusi kaitsepolitseis oli KGB taustaga mehi veel tööl. Kuna neil oli pensionistaaž täis, siis sai nad normaalselt ära saata. Et olukord lahendada, siis arutati seda korduvalt kaitsepolitsei juhtidega ning seal ei olnud mingeid vastuolusid ei ministri ehk minu ega ka juhtkonna vahel, kus olid Raivo Aeg ja Aleksander Toots. Need asjad vormistati kirjalikult ministri korralduseks.
Ja see kirjalik käsklus on riigisaladus?
Jah, see on riigisaladus.
Mis toimus pärast seda, kui siseministrina andsite kaitsepolitsei juhile kirjaliku korralduse kaitsepolitseid muuta?
Kui 2009. aasta alguses ministriameti maha panin, siis kanti mulle ette, et need organisatoorsed muudatused ka tehti. 2009. aasta lõpus nägin juhuslikult tänaval möödumas endist KGB töötajat, kes oli kaitsepolitseist pensionile saadetud. Temaga rääkides sain teada, et nii nagu tema, on pensionil ka teised KGB taustaga töötajad. Kui Veitman jäi vahele, siis sain aru, et mingid erandid ikkagi tehti.
Nüüd lisandub sinna veel Puusepp, kes - nagu Veitmangi - lahkus kaitsepolitseist alles pärast muudatuste tegemist, ehk 2011. aastal.
No paraku jah.
See on ju absurd, et juhul kui kaitsepolitseis viidi pärast Simmi juhtumit sisemisi muudatusi läbi, siis KGB taustaga mehed jäid ametisse ning nad said neist teada.
Paraku jah. Nad saadeti küll paar aastat hiljem pensionile, aga ei olnud mingit põhjust neid nii kaua hoida. Ma ei usu, et ka mõni järgmine minister andis selleks erandi.
Oletame, et isegi kui te poleks andnud käsku kaitsepolitseid sisemiselt reformida, oleks pärast Simmi juhtumit sellest pidanud aru saama kaitsepolitsei juhtkond ning muutused ise läbi viima.
Küsimus on ka selles, miks hoida tööl inimesi, keda tuleb lahutada NATO saladustest. Kui töötad eriteenistuses, pead alati arvestama, et varem või hiljem avastatakse seal sees reetur. Seda näitab ka maailmapraktika ja muidu see poleks ju eriteenistus. Kui suudame reeturi ise paljastada, siis on see hea, aga parem, kui neid üldse ei oleks. Ja kui säärane asi paljastatakse, siis peaks meie eelnev tegevus olema nii hea, et ühelt poolt oleks asutuse töö efektiivne ja salastatud ning teisalt oleks võimalik seda avalikkusele normaalselt selgitada.
Hea, et eelmised reeturid paljastati - see näitab organisatsiooni tugevust. Aga kui on jäänud mingid otsused tegemata ja näiteks on teenistuses endised KGB töötajad, siis see ei ole hea meie suhetele NATOga.
Olite kaitsepolitsei juht, kui KGB taustaga tehnilised töötajad tööle võeti.
Kui nad tööle võeti, ei olnud see ühe mehe otsus. Ja 90ndate alguses toimunud 4-5 komisjoni, mis neid asjaolusid vaatas, ei leidnud tol ajal KGB taustaga meeste tööle võtmises mingeid vigu.
Muidugi, olukord on pärast NATOsse astumist teine. KGB taustaga inimestel puudus juurdepääsuluba NATO saladustele ja selliste olemasolu organisatsioonis teeb alati rohkem halba, kui head.
Kui suur kahju on tekkinud Eesti julgeolekuasutustes tegutsenud riigireeturitest Eesti-NATO suhetele?
Võrreldes eelnevate spioonide kättesaamisega ei ole Puusepa juhtum Eesti-NATO suhteid halvendanud.
Teabeameti neli töötajat panid kõrvale 600 000 eurot, lisaks Simm, Dressen, Veitman, nüüd Puusepp. Kui kehv Eesti julgeolekuasetuste tase on?
Vaatamata nendele ebameeldivatele juhtumitele, on need valdavalt avastatud meie riigi enda poolt. Erandiks on viimane juhtum, aga selle osas on veel väga palju küsitavusi. Eks uurimine näitab, mis on tõsi ja mis on bluff ning mis on selle loo tegelikud tagamaad.
Loodetavasti ei ole mul sel teemal vaja tulevikus anda rohkem selgitusi - ma pole ju enam kaitsepolitsei juht, vaid töötan erasektoris.
