Jüri Mõis: IRL-i allakäik algas, kui Mart Laar enam partei elu ei määranud. See juhtus hiljuti ja tipnes Tsahkna valimisega
Millal ja miks algas Sinu jaoks IRLi allakäik?
Kui ma 1999. aastal Isamaaliidu liikmeks astusin, siis juba paljud vaikselt rääkisid et erakond on alla käinud. Lahkunud olid isamaalised suurkujud nagu Kaido Kama, Lagle Parek, Tiit Pruuli, samuti riigi rajamisele appi tõtanud väliseestlased Taageperad-Rebbased-Manitskid-Estamid-Eineselnid-Toomepuud ja kes nad kõik olid.
Mul oli raske mõista miks nii palju toredaid ja võimekaid inimesi oli kõrvale jäänud. Kui ise juba 2001 kõrvale “jäin”, sain tagantjärele tarkusena teada, et poliitikat juhitakse intriigide abil. Kes seda kunsti ei valda, ei saagi tipp-poliitikas hakkama. IRLis ei olnud ega ole vist tänaseni sellepärast korralikku konkurenti Mart Laarile. Samuti nagu pole Keskerakonnas konkurenti Edgar Savisaarele.
Seega vastus küsimusele: IRL-i allakäik algas sellest kui Laar enam tegelikult erakonna elu-olu ei määranud. See juhtus alles hiljuti ja tipnes Tsahkna etteotsa valimisega. Margus Tsahkna on nn Brežnevi-tüüpi juht, kes ei ole vastunäidustatud kellegi, aga ise eraldi võttes on null. Poliitikas peab silmas pidama et vastuhääled ei loe, loevad poolthääled. Tsahkna IRL-ile ei anta küll palju vastuhääli, kuid ka mitte poolthääli, sest erakond on liialt halli värvi.
Kui palju on IRLis leeride tülis põhjus maailmavaates, kui palju on võimuvõitust, kui palju võitlust isikliku hakkamasaamise nimel?
Oma kogemuse põhjal võin öelda, et kogu võitlus käis ja käib tänaseni vaid isikliku hakkamasaaamise nimel. Täpselt nii nagu raamatus “Jah, härra minister”.
Pluss mõned suure pühendumusega professionaalid, kes tavaliselt ei oska piisavalt enesereklaami teha et valijatelt palju hääli saada. Omaaegses Isamaalidus oli selliste inimeste tüüpnäiteks Andres Herkel.
Pead sa põhjendatuks, et IRLi initsiatiivil ja kaasabil lõhuti eelmine koalitsioon? Sa usud toonast põhjendust - riik on seisakus ja Reformierakond ei taha loobuda riigiettevõttete juhtimisest?
IRL-il on olnud läbi 25 aasta tohutult paremaid momente luua koalitsioone Keskerakonnaga. Seda pole võimaldanud juhtide peades keerelnud mänguteooriad. Isikliku vaate kohaselt on olnud Mart Laari soovimatus teha koostööd Keskerakonnaga viimase 25 aasta Eesti poliitilise elu kõige suurem fundamentaaalne viga. See viis kogu poliitilise elu väheke Reformierakonna poole kreeni, mis on soodustanud liiga suure varalise kihistumise tekkimist. Nii et hiljuti tekkinud IRL-i suurema koostöövõime kohta võib küll öelda et parem hilja kui mitte kunagi.
Mis päästaks IRLi väljasuremisest?
Omaenda teemad on vaja leida, mis kõnetaksid inimeste igapäevaelu. Poliitikud ei vaja mittepoliitikute nõu, sellepärast ei julge ma väga konkreetseks minna. Julgen ainult valdkondi ennustada millest nn valimisratsusid saaks kujundada.
Esimeseks allikaks on OECD raportites Eestile antud soovitused, olgu sundeestistamise lõdvendamine, elamumajanduse arendamine või maksumuudatused. OECD lähtub väga korralikust analüütilisest alusest, kuid seni om meie poliitikud nad koheselt välja naernud.
Teine valdkond, kust kulda kaevandada, on Rail Baltic, millest peab saama kogu läänepoolse Eesti regionaalpoliitika selgroog. Kõrvale oleks vaja ka Ida- la Kagu-Eesti tõsimeelseid regionaalpoliitilisi samme.
Jällegi teemat kui palju. Eesti poliitikud saaksid ka palju rohkem kaasa rääkida suures välispoliitkas, sest nn uus maailmakord juba horisondil terendab ja ka suurim kaotaja paistab. See on Venemaa, kelle kohta käib tabavalt vanasõna "Kes külvab tuult, see lõikab tormi". Eesti kui läänepoolne piiririik saab olla eestkõnelejaks-eksprediks, et hoida võimalikud “mullistused" kindlalt Narva jõe ja Hiina müüri vahel.
Kas IRLi päästaks ühinemine Vabaerakonna ja EKREga?
Andres Herkel tegi IRL-st lahkudes minu arust vea. Nüüd on ribadeks. Teised Vabaerakonna juhtfiguurid on rohkem klounid kui poliitkud. Ise valisin viimati EKREt. See oligi justkui protestihääl, sest suurerakonde poolt käsi lihtsalt ei tõusnud.
Nagu selgus oli minusuguseid vailjaid palju ja nii jagati eelmisel korral poliitiline maastik korralikult, kuid siiski vist ajutiselt ümber. Täna ma EKRETt enam ei valiks, sest nad pole mu lootusi õigustanud. Samas suureakonnad on muutunud jälle palju valitavamateks. Sellepärast ma ei usu niivõrd Vabaerakonna ja EkREga ühinemisse kui viimaste taaskahanemisse.
Kes sinu arvates erakonna sees ja erakonnast väljas suudaks IRLi tagasi pildile tuua?
IRL-s on tänaseni palju toredaid ja tarku inimesi, kes teevad oma poliitikutööd kirega. See on väga kiiduväärt. Kui nad suudaks ainult omavahel kokku leppida. Valijate hääli saaks Marko Mihkelsoni IRL, arukaid lahenusi pakuks Siim Kiisleri IRL, kõige isamaalisem oleks Liisa Pakosta IRL.
Võibolla on veel keegi, keda ei osanud praegu nimetada, aga enamus IRL.i tippe on mingil maääral juba saanud end näidata ja ka ammendada. Põhiküsimus paistab olema et missuguses eredas kandidaadis nad suudavad kokku leppida, et tribüünile ei peaks astuma Margus Tsahkna 2.0.
