Luige sõnul ei ole kaitseväes mitte kellelegi mitte midagi ületamatut ning kaitseväes saadavad oskused ja teadmised ei tule mitte kellelegi kahjuks ka siis mitte, kui neid kunagi kasutada ei tule.
Poliitiliste ringkondade toetust arvestades on tõenäoline, et kaitseväeteenistuse seadus võetakse vastu kaitseministeeriumi pakutud sättega, et ülikooli astunut ei võeta kaitseväkke kohe, vaid ta saab valida teenistuse läbimise aja kolme aasta jooksul, lohutas Luik potentsiaalseid kõrgkooli pürgijaid.
Kaitseministri kinnitusel on Eesti kaitsevägi üheksa aastaga märkimisväärselt edasi arenenud. "Noorte ohvitseride seas on üha rohkem ülikooliharidusega intelligentseid mehi, kellega on mul väga meeldiv suhelda," ütles Luik.
Ettepanekule, et need, kes kaitseväes teenida ei taha, võiksid end mingi summa, näiteks 50.000 krooni eest vabaks osta, vastas Luik: "Miks peaksid vaesemad kaitsma rikkamaid?"
Vastavalt väeliigile ja erialale kestaks kaitseväeteenistus kaheksa kuni 12 kuud, ütles Luik. Korraliku väljaõppe tagamiseks ei ole teenimisaega alla kaheksa kuu võimalik lasta, lisas kaitseminister.
Ülikooli lõpetaja on võimalik kahe aasta jooksul kolmeks kuuks reservistina kursustele kutsuda.
Uue seaduse järgi oleks ka naistel võimalik vabatahtlikult lepinguga palgalise sõdurina kaitseväkke astuda.
