Jüri Luik: kaitsevägi ei soovi kuidagi kapo tööd dubleerida
Luik ütles Delfile, et kaitsevägi vajab teatavaid lisavolitusi, mis puudutavad süvendatud taustakontrolli ja inimene, kes teadlikult liitub kaitseväega, aktsepteerib ka asjaolu, et tema suhtes rakendatakse süvendatud taustakontrolli. "Ma arvan, et viimaste sündmuste valguses ei oleks põhjust isegi küsida, kas see on vajalik või mittevajalik," sõnas Luik. "See ei ole mingil juhul soov kuidagi kapo töömaale liikuda, aga see on lihtsalt soov võimaldada sõjaväeluurel garanteerida, et inimeste taust oleks piisavalt kontrollitud," lisas ta.
Küsimusele erimeelsuste kohta siseministeeriumiga, mis eelnõu tõttu on tekkinud, vastas Luik, et mingit ametlikku siseministeeriumi seisukohta tal ei ole. "Ma tean, et arutelud selle ümber käivad ja see on väga oluline probleem. See ei ole selles mõttes laest võetud teema ja loomulikult me peame selle viimase detailini sirgeks rääkima, kellel millised volitused on," ütles kaitseminister.
Luige sõnul on rida asutusi, millel on väga erakorralised funktsioonid ja kaitseväe puhul pole kahtlust, et need funktsioonid on väga erakorralised. "Need on inimesed, kes kõik valdavad ühel või teisel viisil riigisaladust, need on inimesed, kes kõik ühel või teisel viisil võivad kasutada surmavat jõudu ehk siis relvastust," märkis ta.
Kaitseministri hinnangul on süvendatud kontrollimeetmed kaitseväe sees loogilised, samas mis vastuluuret tervikuna muidugi teeb kapo. Ta väljendas kindlust, et sõjaväeluure ja kapo koostöö jätkub.
Tänane Eesti Päevaleht kirjutas, et väljatöötatava eelnõu järgi saaks kaitsevägi õiguse teha enda julgeolekuala kaitseks kaitseväeluuret, kontrollida inimese elukaaslase, sugulaste ja seotud isikute andmeid. Samuti saaks kaitsevägi taustakontrolli tegemiseks kaasata inimest salajasse koostöösse, kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid ning inimest varjatult jälgida.
