TÜ sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi juhataja dotsent Jüri Kõre sedastas oma ettekandes "Kas ruumi jätkub kõigile? Eesti elanike elamistingimused“, et 1990. aastatel toimunud eluasemereform muutis Eesti elamupoliitikat radikaalselt ning erastamise käigus käivitus Eestis eluasemeturg kõige laiemas mõttes. „Eluruumide erastamine 1994–2002 oli kindlalt elanike enamuse huvides. 80 protsenti tallinlastest erastas sel ajal oma eluruumid soodsalt, vaid juriidiliste toimingute kuluga,“ ütles Kõre.

Küll aga tõdes ta, et kuigi varasemaga võrreldes on eestlaste elamistingimused tunduvalt paranenud, pole vajadustele vastav eluase paraku kõigile ühtviisi kättesaadav. „Järjest suureneb nende noorte perede arv, kellel eluasemeturule asja pole. Põhjuseks võib olla eluasemeturu ja tööturu mittevastavus – korterid on liiga kallid ja palgad liiga väikesed.“

Jüri Kõre arvates peaks riik rohkem panustama noorte ja lastega perede toimetuleku toetamisele, sest praegusest toetussüsteemist võidavad eelkõige endaga hästi hakkamasaavad pered. „Toetus kasinamate sotsiaalsete oskustega inimestele peaks kindlasti olema suurem ja tõhusam,“ tõdes Jüri Kõre.

Täna ja homme Tallinnas rahvusraamatukogus toimuv konverents „Kas Eesti rahvas jääb püsima?“ keskendub Eesti rahvastiku püsimajäämisega seotud küsimustele ja annab ülevaate Eesti rahvastiku oleviku ja tulevikuga seotud teemadest, nagu rahvastiku vananemine, sise- ja välisränne, tervis, perepoliitika, rahvastiku piirkondlikud erinevused, rahvastikuarvestus ja aasta lõpul algav 2011. aasta rahva ja eluruumide loendus.

Homme, konverentsi teisel päeval käsitletakse rahvastiku vananemise, sündimuse ja perekonnaga seotud küsimusi, antakse ülevaade kümnest Eestist toimunud rahvaloendusest ning 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusest. Konverentsi otseülekannet saab näha siit.