Jüri Ennet: Tai poisid aitab koopast välja jalgpall
"Kui oleks mingi muu seltskond, näiteks juhuslik ekskursiooniseltskond, oleks asi palju kordi hullem. Siis oleks mõni võib-olla juba otsad andnud. Koosmeeletunde ja koostöö tähtsus on alahinnatud - see aitab inimest palju ka väljaspool koopaid," kommenteeris Ennet täna Delfile.
Enneti sõnul annab pimedus negatiivsetele fantaasiatele palju ruumi. Hirmutav on ka vesi. "Eriti nende jaoks, kes ei oska ujuda, on veetõke koopas äärmiselt hirmutav ja enamus nendest poistest ei oska ujuda," ütles Ennet.
"Nii pikalt koopas olles tekib söögipuudus. Kui igasugune info välismaailmast puudub, on samuti vastupidamine raskendatud. "Toidupuudus ja muud kehalised raskused poisse ei murra, probleem on pigem psühholoogiline," kommenteeris Ennet. Treeneril oli kaasas vaid kerge lõunasöögikott lastele eksimise puhuks. Esimesed kümme päeva puudus grupil igasugune kontakt välismaailmaga.
Enneti meelest taastuvad poisid oma läbielamistest ilmselt ruttu ja pikka ravi nad ilmselt ei vaja. "Arvatavasti toimub lihtsalt kontroll ja mõnede sümptomite leevendamine. Kui just mingit varasemat haigust all pole, lastakse nad järgmisel päeval välja," ütles Ennet.
Ennet manitseb ettevaatusele ka näiteks kodumaiseid koopaid külastades. "Kui tõesti on vaja koopasse minna, siis tuleb oma minekust ka kellegile teada anda. Kui augu ette kivi kukub ja keegi ei tea, et sa koobastesse läksid, on asi halb," hoiatas Ennet.
23. juunil toimunud jalgpallitreeningut sisenes 12 poissi koos treeneriga Tai põhjaosas 10 kilomeetri pikkusse Tham Luang Nang Noni koopasse. Kui nad õhtul koju ei tulnud, algas suur otsinguoperatsioon, mida raskendas ränk vihmasadu, mis ujutas osa koopasüsteemist üle. 10 päeva pärast leiti poisid nõrkade, kuid elusatena. Praegu toimub viimase kaheksa poisi ja treeneri päästmine koopast.
