„Siin on mitu tahku. Võib arvata, et Marko M. on pidevalt solvunud või pettunud või vihane,“ rääkis Ennet Delfile. „Kui inimesel on mõni suur probleem, siis hakatakse seda kanaliseerima ja süüdlast otsima väljapoolt, antud juhul siis uurivad ajakirjanikud. See on nii klassikaline asi, et seda kasutavad nii kuulsad näitlejad kui ka poliitikud, mida kuulsam poliitik, seda rohkem. Seda nimetatakse ka diplomaatiaks.“

Enneti sõnul nähtub sellisest avaldusest, et kuulsal näitlejal on hing vaevas. „Kunstiinimesel peabki hing hell olema,“ sõnas psühhiaater ning asus analüüsima, mis võiks olla sellise tundepurske põhjuseks.

„Tuleb kuulata ka teist poolt,“ arvas Ennet. „Uurivad ajakirjanikud on kas liiga vähe või liiga valesti uurinud ja nemad oma tööde ja tegemistega on siis esile kutsunud selle, et üks hellahingeline inimene on nende peale pahaseks saanud,“ tõdes Ennet, et mõtlemismaad on kõigil.

„Süüdistada on kõige lihtsam, aga see ei ole lahendus. Matvere kui näitleja peaks teadma, et sõnal on metsik jõud ja kui teda valesti kasutada, siis võib see kõvasti haiget teha. Aga kui ta õigesse helistikku panna, siis võib ta haiged kohad terveks teha,“ on Ennet optimistlik.

„Kuskil midagi on viltu, kui selline tundehell peente hingekeeltega inimene seda tunnetab. Ajakirjanikud peaksid õnnelikud olema ja selle eest tänusõnu ütlema. Tuleb uurida, kas on tegu ajakirjanduse süsteemse vea või üksiku ajakirjaniku lapsusega,“ on Enneti sõnul pärast kõigil hea meel, et Marko Matvere probleemile tähelepanu osutas.

Marko Matvere kirjutas enda äriühingu Seekrank 2008. aasta majandusaastaaruande lõppu avalduse, kus soovis, et “nuhkivad ajakirjanikud” sureksid vähki.