Jürgen Ligi: võõrale rahale lootmine on rongaisadele odavam ja lihtsam kui ise ekskaasale maksta

Reformierakonnas ei ole elatisrahafondi teemal üksmeelt ja vale ongi praegu enamuse poolt teha nägu, et eraldi fondi eelnõu on probleemitu, ütles Reformierakonna fraktsiooni liige Jürgen Ligi.

"On arvamus, et konkreetsed üksikvanemate juhtumid välistavad muud kaalutlused, ja see on mõistetav, sest rahavajadus on üksikvanematel reeglina väljapool kahtlust," ütles Ligi Delfile.

Ent Ligi sõnul on ka teine arvamus, et inimeste võlasuhete kolmandate poolt kinni maksmine teeb liigselt halba, et moraalirisk toob konkreetseid juhtumeid ja hoolimatust ainult juurde ja kokkuvõttes maksab korralik maksumaksja ja pere kinni mitte ainult enda kohustused ja teiste praegused maksmatajätmised, vaid ka paljud uued.

"Halvim ongi, et need uued eraldi rahakoti loomisega vääramatult tekivad, mida tuleb igati vältida," resümeeris endine rahandusminister.

Ligi sõnul on selge, et võõrale rahale lootmine on rongaisadele mitte ainult odav, vaid tihti ka emotsionaalselt lihtsam kui ise ekskaasale maksta.

"See on põhjus, miks algatas valitsus mõlema kaalutluse alusel eelnõu, mis on riigikogus samal ajal lõpusirgel, kus on kõikvõimalikud survemeetodid, mis rongavanemate elu kibedaks teevad," üles Ligi. "Seda rakendamata on valimiskampaaniana üsna küsitav tema kõrvale teadmata ülesehitusega ja probleemsemat skeemi välja lubada."

Rongavanemad võivad juhiloast ilma jääda

Ligi erakonnakaaslane Laine Randjärv tõdes, et valitsus peab kaaluma elatismaksete laekumise tõhustamist.

Randjärve sõnul toetab ta täna otsustamisel olevat ettepanekut valitsusele, et kaalutaks võimalusi elatismaksete tõhusamaks sissenõudmiseks ning elatisabi fondi pluss- ja miinuspooli.

"Et keegi ei looks ebareaalseid ootusi, siis toonitan, et täna tehakse ettepanek valitsusele kaaluda ideed elatisfondist ning kuidas elatisvõlgnikelt nende võlg tõhusamalt sisse nõuda," rääkis Randjärv.

Randjärv meenutas, et Reformierakonna fraktsioon on mitmel korral öelnud, et elatise maksmata jätmine ei saa olla auasi. "Seetõttu leppisime fraktsioonis kokku vaba hääletuse ning mina kavatsen tänast ettepanekut valitsusele analüüsiks toetada," lausus riigikogu aseesimees Randjärv.

"Parempoolse erakonnana peame oluliseks elatisvõlgnike maksma sundimist, mitte käega löömist ja nende kohustuste kõikide ausate maksumaksjate kanda võtmist," ütles Randjärv.

Elatisvõlgnike elu ebamugavaks muutmiseks on riigikogus menetluses seaduseelnõu, mille kolaitsioon plaanib lähiajal vastu võtta.

Näiteks tuleb elatisvõlgnikul unustada teatud toetused riigilt ning kohus võib võtta ära tema juhiloa. Ka täiturid saavad elatise maksma sundimisel suuremad ülesanded. Lisaks pikeneb elatise nõude aegumine kümnele aastale.

"Usun, et see on riigipoolne signaal otse võlgnikele ning kui seda jõuliselt rakendada, saab pilt lähiaastatel oleme hoopis teine," rõhutas Randjärv.

Täna oli riigikogus arutlusel otsuseelnõu valitsusele ettepaneku tegemiseks töötada välja ja rakendada elatismaksete garanteerimise süsteem ning luua riiklik institutsioon, mis nõuaks elatise miinimumi sisse ka elatise maksmise kohustust omavalt vanemalt.

Riigikogu õiguskomisjoni menetluses olev eelnõu, mille menetlust juhib Valdo Randpere, sisaldab muudatusi, mis avaldavad otsest mõju lapse elatise võlgnikele. Üheks suuremaks muudatuseks on kohtu võimalus elatise mõjuva põhjuseta tasumata jätmise korral peatada võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse, jahipidamisõiguse ja relvaloa kehtivus.

Kohtutäiturit kohustatakse lapse elatise võlgniku valduses olevaid ruume ja maatükki regulaarsemalt läbi otsima arestitava vara leidmiseks ning selle müümiseks, kui muud täitetoimingud pole pika aja jooksul võimaldanud elatist sisse nõuda.

Uuenduslikuks muudatuseks on isiku sissetuleku suuruse arvestamine selle arestimisel. Lapse elatisnõude aegumistähtaeg pikeneb kolmelt aastalt kümnele.

Samuti arutab riigikogu täna Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsiooni esitatud eelnõu, millega tehakse valitsusele ettepanek töötada välja ja rakendada 1. jaanuariks 2016 elatismaksete garanteerimise süsteem, mis tagaks lapsele määratud elatismaksete õigeaegse laekumise.

Kavas on luua riiklik institutsioon, mis maksab last kasvatavale vanemale õigeaegselt välja väljamõistetud elatise miinimumi ning nõuab selle sisse elatise maksmise kohustust omavalt vanemalt.