Kui palju tãpselt, on mõõdetav vaid vähestes mõõdetes - naela kurss või varade väärtus teeb tillemaks majanduse, territooriaalselt võib mõõduks saada Šotimaa lahkumine.

Brittide positsioonide kahanemises ei ole siiski ainult maitseasi, kas vaielda Euroopa poliitikate üle suurte laudade taga või üritada väikese taga säilitada endale mingi mõjujõud ja kuidagi pääs maailma suurimale turule, või kas omada väärtuste liitu, millega suhelda teistsuguste väärtussüsteemidega.

Muidugi saab Britannia ka väiksemana hakkama ja mõnegi kaotuse alates naela odavusest pöörata isiklikuks võiduks. Mis aga väikeseks jääb, on Euroopa väiksemaks tegemine, Lääne ühtsuse lõhkumine ja sarnaste ambitsioonide vallandamine kogu Euroopas. Idaraha nautivad parteid juba juubeldavadki üle Euroopa ja ka Eestis kõlab õõnes riigi tagasi võtmise ja Euroopa hullumeelsuse lõpetamise jutt, mille taga ei ole ühtki praktilist ideed ega kooliharidustki.

Väikesel rahval pole muud võimalust kui koostöö ja rahu, ja koostöö ja rahu valisid ELi loomisega ka suured. Paradoks on, et suur tuleb selle kaotusega paremini toime, temaga arvestatakse ikka, suure suuremeelsus seisneb aga ka väikestega arvestamises. Nood ei saa eriti väiksemaks jääda, neil on probleem ainuüksi jäämisega. Kahjude vähendamine on nüüd see, mis meid brittidega ühendama hakkab, selle asemel, et ühendaks koostöö reformimine. Ja muidugi ühendavad Lääne liberaalsed väärtused - mida mõttetum see lahutusuudis on.