Jürgen Ligi: maksude tõstmine ja laenamine on eelmise sajandi arusaam majandusest. Kahju, et IRL eelarvepoliitika põhjalaskmises osaleb
Reformierakonna aseesimehe, välisminister Jürgen Ligi sõnul teeb moodustatav uus koalitsioon (mida Ligi nimetab "vasakkoalitsiooniks" - toim) asju tagurpidi ning maksu- ja eelarvepoliitikas vales suunas.
„Maksude tõstmine ja laenamine ning selle betooni valamine on eelmise sajandi arusaam majandusest,“ ütles Jürgen Ligi uue koalitsiooni maksu-ja majanduspoliitika otsuseid kommenteerides. „See tekitab tasakaalutut paisumist lihtsamates sektorites, aga Eestil on vaja keerulisema ja tulusama majanduse eelistamist," lisas Ligi.
Endise rahandusministri sõnul on eelarvetasakaalu rikkumine lühinägelik ning lähtub ainult lühiajalistest poliitilist huvidest ja muudab riigi tuleviku ebakindlaks.
„Tööjõumaksude tõstmine omakorda on kahjulik tööhõivele ja palgatõusule. Mis aga veel halvem, maksustada kõrgemalt just kvalifitseeritumate töökohtade teket vähendab meie konkurentsivõimet ega lase ka madalatel palkadel tõusta,“ lausus Ligi, kelle sõnul ei saa madalate palkade probleemi lahendada maksutõusudega, vaid kõrgemapalgalise majanduse stimuleerimisega.
„Eriti kahetsusväärne on IRLi osalemine eelarvepoliitika põhja laskmises, kuna veel 2010. aastal nõudsid nad eelarvetasakaalu kirjutamist põhiseadusse, et nii teise käega masu lahendamist enda arvele kirjutada,“ märkis Ligi.
Sotside juht Jevgeni Ossinovski ütles laupäeva õhtul ajakirjanikele, et osad punktid ja kokkulepped seoses uue koalitsiooni majandus-ja maksupoliitikaga on veel arutelu all, kuid kokku on lepitud, et ollakse valmis võtma muuhulgas ka investeeringute tarvis riigilaenu.
"Sellelt valitsuselt võib oodata majandus-ja maksupoliitikas olulisemalt jõulisemaid samme, aga lõplikud kokkulepped vajavad veel arutelu," rääkis Ossinovski ja ütles, et ka katteallikaid tuleb veel põhjalikult läbi kaaluda.
IRLi juht Margus Tsahkna lisas laenamise kohta, et jooksvateks kuludeks seda kindlasti ei tehta, aga vajalikeks investeeringuteks küll. Samuti otsustati viia osad riigiettevõtted börsile.
Keskerakonna juht Jüri Ratas lisas, et palju pööratakse tähelepanu madalapalgalistele, kuid nüansid on veel täpsustamisel. "Kindlasti ei tehta seda kuue või kaheksa lisaeuro kaupa, vaid ikka põhimõttelisemalt," rääkis Ratas.
Kõik osapooled möönsid, et läbirääkimised kulgevad konstruktiivselt ja peagi peaks saama kokku konkreetsed punktid. "Seda võin öelda, et siit 30-40 leheküljelist lepet ei sünni, vaid pigem konkreetset punktid," lisas Ratas.
