"Ei või," vastas Ligi Delfi küsimusele, kas Kreeka krahh võib meie europüüdlusi mõjutada. "Me oleme sisuliselt eurotsoonis niikuinii ja seda juba enne eurot ennast."

Ligi sõnul järgib Eesti 1992. aastast eurotsooni loomisel kehtestatud eelarvepõhimõtteid ja seda rangemalt tsoonist endast.

"See on andnud meile suure eelise, mida näitab ka praegune olukord. Peaaegu kogu meie väliskaubandus on eurodes, enamus investeeringutest ja laenudest samuti," lausus ta.

"Seega pole meil eurotsooni muredest pääsu, ent meil on puudu tema usaldusväärsusest, mis on igal juhul väikese valuuta omast palju suurem. Meile laiendatakse hoopis siinse piirkonna riske ja mainet."

Sel nädalal selgus, et Kreeka võib järgmiste aastate jooksul vajada kuni 120 miljardit eurot abiraha. Euroopa Komisjoni majandusvolinik Olli Rehn viitas, et Kreeka kriis mõjutab otseselt tervet eurotsooni.