"R.I.P., Lembitu. Tundsime aastast 1977, kui tänasin teda kõva rekordi eest 3000 meetris. Uude minutisse ja kohe 8.53 jooksin tema tuules ja koolipoisina olin muidugi seitsmendas taevas.
Ta oli siis matemaatik, aga ühendas varsti töö kirega. Tundis ala alati ja nautis seda. 2015. viisin teda Valga triatloni kommenteerima ja märkasin, et asi temaga on halvasti. Sain talt vormi eest kiita, aga see oli kuidagi traagiline - igavene rõõmus heatahtlikkus segi kurbusega igaveseks kadunud enda vormi pärast. Teadagi polnud need tema tähtsaimad spordielamused, aga teiste eest, mida ta pakkus, ei saa teda enam tänada."