Jürgen Ligi: erakonnas pole lõhet, aga on haavad hinges
Jürgen Ligi, sõnasite erakonna üldkogu eel, et Reformierakonnas on esimehe valimistest tekkinud lõhe.
„Lõhe“ oli intervjueerija öeldud. Minu vastus sellele on, et isikuvalimised polariseerivad ja raputavad iga organisatsiooni, sama juhtus isegi presidendivalimistel, mis üldse erakondlikud ei saa olla. Ma ei oskaks selle määratluse järgi ennastki kuhugi paigutada. Aga antud juhul rikkus meeleolu ühe poole inetu kampaania. Mingit kirglikku fännamist polnud kummagi kandidaadi suhtes, osadel oli ainult sportlik hasart. Seda mõttetum on asja nii kõrge hind.
Kuidas ja mida peaks siit edasi tegema, et erakond saaks lõhe ületatud ning taas ühtseks?
Pole lõhet, on haavad hinges, ja mitte tulemusest, vaid protsessist. Praktiline töö aitab kindlasti haavu ravida, aga sisuliseks liidriks selliselt ei saa. Eelkõige peab suutma unustada. Laupäeva õhtul olid ka lõputud käesurumised ja embamised, mis vahetut pinget maha võtab.
Milline roll on siin uuel esimehel? Mida ta tegema peaks?
Traageldamine on tehtud, õmblus on juba teine asi. Hannol tuleb nii ootusi täita kui oma sõnavõtte siluda. Ametile tuleb lisada autoriteet. Inimeste motivatsioon tuleb taastada. Sisulise töö tegijad erakonnas on endised, fraktsiooni koosseis ja juhatuse oma peaaegu samuti. Mulle jäi temalt kõrva bravuursusi erialapoliitikate kohta, mida ta ei tohiks vägisi sisustama hakata, sest selgelt ta ei tunne neid valdkondi.
Mis viis selleni, et Pevkuri võit tuli nii veenvalt? Kui palju mängis siin rolli kampaania ajal kerkinud kahtlused räpasest mängust jne?
Hanno võit oli prognoositav, sest ta jätab inimestele lihtsalt parema mulje, mida poliittehnoloogiliselt võimendati. Sisu siin taga polnud. Inimesed usuvad nõidu ja horoskoopegi, tagatoa-vandenõuteooriad on sel pinnasel imekerge. Laim töötab. Kristen saanuks oma oponendi meeskonnale meenutada nende palju tõsisemaid skandaale kui see kilekoti oma, aga õnneks hoidus sellest. Küll aga elas ta üldkogul solvumist välja, millega tegi endale kahju.
Siim ja Kaja Kallas tegid väga tugeva tulemuse. Juba on öeldud, et Kallased on partei tagasi võtnud. Kuidas Teie seda kommenteerite? Millist rolli näete Siim Kallasel partei juhtimise juures edaspidi?
Poliitikas on populaarsus väga tihti pöördvõrdes sisulise panusega. Mõlemal on olnud panustamiseks võimalused enne ja on ka tulevikus, pakutud on programmis kaasa löömist, kandideerimisi, ameteid, aga on olnud loobumised.
Kuidas Teie arvates peaks Reformierakond pärast üldkogu edasi minema ja tegutsema?
Poliittehnoloogia ja võimuvõitluse asemel peame pidama sisulisi vaidlusi. Liberalism nõuab uusi sõnastusi, mis kätkeksid nii maailma muutusi kui meie mõõtmatult suuremaid teadmisi ühekskümnendate või nullindategagi võrreldes. Kui üht suurt ideoloogilist erimeelsust nimetada, siis puudutab see sisserännet. Ma pole nõus seda majandusküsimuseks taandama, nagu meie populaarsemad korduvalt on teinud. Arutada on küll ka töölubade liberaliseerimist, ent hoopis olulisem on tagada oma eluviisi, põhiseaduslike ja liberaalsete väärtuste kaitse. Migratsioonisurvet kontrollimata käivad tagajärjed üle jõu nii väikerahvale kui liberaalsele elukorraldusele, ohte viimasele peame ilmselt julgemalt tõrjuma üleüldse.
