„Eestis ei ole probleemi diskussioonide avatusega, antud teemas küll aga sellega, et maksusoodustuste lubajad on ka suurimad kulutajad ning jäävad alati suletuks küsimusele, kellel nad makse tõsta kavatsevad ja kuidas see saab olla vastuvõetav Eesti majandusele,“ kommenteeris Ligi Delfile Palo ideed maksuerisuste osas.

„Regionaalsete maksuerandite tõhusus tillukeses e- Eestis oleks olematu, hind aga väga kõrge. Enamus sellest hinnast langeks manipulatsioonide arvele, sest nii inimeste kui firmade aadressimuudatused on sisuliselt hiirekliki kaugusel, mis aga tootmise loogikat kuidagi ei mõjuta,“ juhtis rahandusminister tähelepanu ühele võimalikule kitsaskohale.

Ligi nentis, et Tallinnast kaugemal on tööjõud ning ka näiteks maa niigi odavam. „Probleem on aga selles, et kaugus turust ja tarnijatest jääb ja see maksab ning puudus on hoopis tööjõust,“ jätkas ta.

„Maksuerandite asemel on aus riiklik investeerimine majanduslikku ja sotsiaalsesse infrastruktuuri ning raha regionaalne ümberjagamine – milleks, muide, on vaja koguda makse,“ leidis Ligi.

„Riik suunabki raha Tallinnast ja Harjust välja, hoides elukeskkonna kvaliteedi ühtlasema. Aga poliitikud, kes ütlevad, et maksud on majanduse kontsentreerumise põhjus või et nemad saavad inimese eest ära otsustada, kus too elada tahab, kahjuks eksitavad oma valijat,“ lisas ta.

Haapsalu masskoondamine ja poliitiku südametunnistus

„Värske näide on Haapsalust, kus tööjõu vähesus võrreldes suurenenud tellimustega sundis PKC tehast tootmist koondama, kohalik poliitik (Ligi vihjab ilmselt Haapsalu volikogu juhile Jaanus Karilaiule - toim) aga vehib visalt valitsuse suunas sama maksuerandite jutuga, vastutamata millegi eest, mis on kurvas olukorras täiesti küüniline,“ ütles Ligi.

„Soovitan südametunnistust kõigile poliitikutele, kes tahavad korraga kulusid suurendada ja makse vähendada, esitamata ühelgi juhul ühtki arvutust ega tõhususe hinnangut,“ jätkas ta.

Majandusminister Urve Palo teatas eile pärast visiiti Läänemaale, et on viimane aeg alustada avatud diskussiooni võimalike regionaalset arengut toetavate maksuerisuste teemal.

„Millised maksupoliitilised vahendid need on, on kokkuleppe küsimus. Selge on aga see, et maksupoliitika abil on inimeste käitumist kõige lihtsam suunata. Ettevõtjale peab tootmise, arenduskeskuse või kontori asukoha valikul olema Tallinna piirkonnale ka reaalne, majanduslikult samaväärne alternatiiv,“ ütles ta pressiteenistuse vahendusel.