„Kontrolli rõhuasetus oli suunatud kaitsepolitseiameti kohustusele teavitada nn kolmandaid isikuid, kelle perekonna- või eraelu puutumatust jälitustoiminguga on oluliselt riivatud ja kes on menetluse käigus tuvastatud,“ ütles komisjoni esimees Ken-Marti Vaher.

„Isikut peab teavitama tema suhtes tehtud jälitustoimingu tegemise ajast ja liigist.“

Komisjon tutvus pistelise kontrolli käigus ligi 10 protsendi kaitsepolitsei jälitus- ja teabetoimikutega, mis olid lõpetatud aastatel 2013-2014. Komisjon tuvastas, et kontrollitud toimikutes olnud jälitustoimingud olid tehtud kohtuniku määruste alusel ja neis lubatud tähtaegadel.

Samuti leidis komisjon, et kõikides kontrollitud toimikutes oli isikute mitteteavitamise korral viidatud seaduses ette nähtud vastavale korrale ning isikute mitteteavitamiseks oli olemas prokuröri luba.

„Kontrollmenetlusega saadi kinnitus, et jälitustoimingute käigus pere- või eraelu puutumatust oluliselt riivatud isikute teavitamist või mitteteavitamist on kaitsepolitseiamet teostanud vastavalt seadusele. Kaitsepolitsei tegevus ja töövahendite valik Eesti põhiseadusliku korra kaitsmisel on olnud põhjendatud,“ lausus Vaher.