Ajalehe KesKus loominguline kollektiiv eesotsas Juku-Kalle Raidiga kirjutab Postimehe arvamusveerul, et tänapäeva Eesti probleem pole Raidi sõnul punane maika, vaid kommunistide kuritegeliku organisatsiooni jätkuv omavoli. „Ekskommarite füüsiline vägivald on asendunud majanduskuritegevuse, korruptsiooni ja alatute valedega.”

Res Publica nimekirjas kohalikel valimistel kandideeriv Raid nendib, et ühest väikestest särgist räägitakse rohkem, kui teiste hirmkallitest valimiskampaaniatest kokku.

„Ei jäänud midagi muud üle, kui anda probleemist märku särgiga, kus on tõsine ja murelik küsimus — kaua võib? Tõepoolest, kaua,” pärib Raid. „Oma rahvale võiks ausalt näkku vaadata, mitte tühise T-särgiga räpaseid pisaraid pühkida ja väita, nagu oleks ukse ette oodata kohe-kohe gaasiautot.”

Raid lisab, et võõrandumise tõttu ei mõista võimukandjad enam rahva keelt. „Näiteks lihtne ja ühemõtteline kõnekeelne väljend „kommarid ahju”. Slängis väljendatakse sel moel rahva hukkamõistu, mitte ei kirjeldata hukkamistehnikat.”

Punane T-särk on igatahes parem peaminister kui Andrus Ansip, leiab Raid. „Eelkõige seepärast, et ta tegi ära peaministri töö. Just Ansipi asi olnuks tekkinud olukorrale riigis tähelepanu pöörata. Ja polekski mingit T-särki vaja läinud.”

Autori meelest on Eesti ühiskonnas taas maad võtnud kommunismiajast tuttav hirm, mil inimesed ei julgenud suud paotada. „Nagu kommunistliku režiimi ajal, uuritakse meil kõigepealt seda, kust lekkis ja kes lekitas, aga mitte seda, kes on süüdi.”