„Oluline on leida tulevased partnerid, kes saavad vähema teise poole rahaga [altkäemaksuga – toim.] hakkama ja teavad neid inimesi konkreetselt, kellele on mõttekas maksta,“ rääkis Härm Postimehele.

Juhtiv riigiprokurör kinnitas Delfile, et ettevõtte esindajat, kes paneb korruptsioonikuriteo toime välisriigis, on võimalik ka Eestis vastutusele võtta. Samas möönis ta, et artiklis ei viita ettevõtja juba toime pandud teole, vaid võimalusele seda toime panna.

„Kuigi kriminaalmenetluse alustamiseks tänane kirjatükk alust ei anna, on teisalt selge, et sellised väljaütlemised ühele ausale ettevõtjale au ei tee,“ rõhutas Evestus.

Evestus lisas, et kuna õiguskaitseasutuste ülesanne ei ole üksnes kuritegusid uurida, vaid neid ka võimalusel ära hoida, võtavad keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo politseinikud ettevõtte esindajaga ühendust ja selgitavad potentsiaalsete tegude tagajärgi.