”Teie valitsuse koalitsioonilepingus esineb märksõna “alkohol” kuus korda,” märgib Tarand Eesti Päevalehe arvamusküljel oma kirja peaminister Juhan Partsile.

„Tervishoiupoliitika peatükis lubate alkoholiga pidada “leppimatut võitlust”. Kära on kuulda küll, kampaaniaid tehakse, seadusi muudetakse ja ollakse lihtsalt mures, et näe, üldine alkoholitarbimine on jälle kasvanud. Aga isiklik eeskuju,” küsib Tarand.

”Kas pole kahepalgeline näiteks valitsuse tegevusaasta pressiüritusel kaamerate ees porgandimahla juua ja siis, kui meedia on lahkunud, minna edasi päristööle, viina viskama,” küsib Tarand.

Tarand teeb Partsile ettepaneku: „lepime kokku, et kumbki meist ei tarvita aasta jooksul tilkagi alkoholi. Mina ei joo ja Teie ei joo.”

„Mõistate ju, et Teie otsus annab valitsuse alkoholipoliitikale usutavuse,” lausub Tarand. „Kui olete nõus, usun, et meiega liitub veel teisigi inimesi.”

”Aga kui Te ei ole nõus, järeldan ma sellest, et Te kardate, mis tähendab, et alkohol Teid kontrollib, mitte Teie ise,” nendib Tarand. „Kui Te ei suuda ilma olla, siis võtab see Teilt ja kogu valitsuselt õiguse igasugusest alkoholipoliitikast rääkida, sealhulgas karistuste karmistamisest või alkoholiaktsiisi tõstmisest.”

„ Ja veel hullem, Te ei ole siis usutav üheski muus oma tegevuses. Sest mine tea, vastane võib Teid alati kavalusega täis joota ja siis allkirja välja meelitada näiteks paberile, millega Eesti rahva ja riigi maha müüte,” lausub Tarand.