Juhan Parts Kiievis: tegu on Putini sõjaga Ukraina rahva vastu
IRL peaministri kandidaat Juhan Parts viibib hetkel koos Leedu ekspeaminister Andrius Kubiliuse ja Leedu endise välisministri Audronius Ažubalisega kolmepäevasel kõrgetasemelisel visiidil Ukrainas, kus kohtutakse mitmete poliitikute ja organisatsioonide esindajatega. Partsi hinnangul on kõige tähtsam hetkel, et Lääs nimetaks Ida-Ukrainas toimuvat õigete nimedega.
Parts kohtub teiste seas Ukraina majandusministri, parlamendispiikeri, presidendi administratsiooni ülema, parlamendi väliskomisjoni juhi ja teiste kõrgete ametnikega.
Parts rääkis intervjuus Delfile, millised on Ukrainas meeleolud nädalavahetusel toimunud Mariupoli linnale toimunud rünnakute valguses ning kuidas saab Eesti ja Euroopa Liit riiki aidata.
„Koos Leedu ja Ameerika kolleegidega on meie visiidi eesmärk saada aktuaalne pilt kolmes valdkonnas: esiteks sõda ja selle arengud, teiseks reformide areng ning kolmandaks Ukraina majandus ja selle seis,“ rääkis Parts.
Sõda tuleb nimetada sõjaks
Partsi hinnangul on kõige tähtsam hetkel, et Lääs nimetaks asju õigete nimedega.
„Punkt üks järeldus on täna see, et tuleks lõpetada igasuguste eufemismide kasutamine. Ida-Ukrainas toimuvat ei saa nimetada kriisiks ja vale oleks Lääne terminoloogias viidata Vene poolt toetatud separatistidele. Tegemist on Ukraina poolt vaadatuna väga üheselt tegu Putini sõjaga Ukraina rahva vastu. Miinimum, mida Eesti, Euroopa Liit, NATO ja USA peaksid tänases olukorras tegema, on nimetada asju õigete sõnadega ehk et tegemist on sõjaga,“ ütles Parts.
„Teine järeldus on, et peaksid käivituma samad arengud nagu 90ndatel aastatel Balkani sõja puhul – Haagi kriminaalkohtu protseduurid sõjakurjategijate üle. Kolmandaks, Ukraina-poolne arusaam on, et sisulisi rahukõnelusi Putin ei tahagi pidada. Järelikult Euroopa Liidu ja USA küsimus on, kuidas sõjamasin peatada. Sõda Ukrainas tuleb nimetada õigete nimedega ja mõelda ka sõjalise abi peale. Senimaani on sõjaline abi erinevatel põhjustel olnud minimaalne, kuid viimane aeg oleks teha järgmine samm Lääne poolt,“ lisas Parts.
Parts rääkis kohapealse info baasil, et on käivitatud rünnakute laine ka teistes Ukraina linnades, näiteks on olnud uudiseid üksikutest pommidest Nikolajevi linnas. Püütakse külvata segadust ning isegi Kiievis on olnud uudiseid provokatsioonidest.
„Meie vastas on Putini sõjamasin. Ukrainlased räägivad oma ajaloost ja tõmbavad paralleele nii 1919. kui 1939. aastaga. Lääne Ukrainas käis ka tookord sõda ja Euroopa ei märganud, et sõda käis. Praegu on ka selline tunne, et tegemist on sõjaga, kuid püütakse erinevate eufemismidega selle tõsidust Läänes pisendada,“ rääkis Parts.
Reformid kõige olulisemad
Partsi arvates on pikemas perspektiivis Ukraina probleemide lahendamisel peamine justnimelt reformide läbiviimine. Tema sõnul on Ukrainal Euroopa suunal edasi viivate reformide jaoks suur ambitsioon olemas, kuid hetkel on probleemiks, kuidas see ambitsioon pöörata tulemusteks.
„Tegemist on postsovjetliku keskkonnaga ning euroopalike institutsioone, mis toimivad ja teevad riigist riigi, ei ole. Kui korraga tuleb tegeleda kõigega, siis kõige tähtsam on seada prioriteete, mis annavad nii lühiajalisi kui pikaajalisi tulemusi. Euroopa Liidu liikmesriikide poolt vaadatuna ei tohiks Ukraina reformide toetamine, arvestades vajaminevate muutuste sügavust, olla „business as usual“. Sama mudel, millega on aidatud EL partnerriike varem, siin ei kehti. Ka Eesti 90-ndate aastate kogemus ei ole võrreldav nende reformide sügavusega, mis on vajalikud Ukrainas,“ rääkis Parts, kelle hinnangul ei ole Euroopa Liidu tasemel see teadvustamine veel täielikult toimunud.
Partis hinnangul on siiski liigutud reaalsete tegudeni, näiteks Ukraina politsei ülesehitamine, mis aitab ka korruptsiooni vastu ja mis on oluline näide, et Ukraina teeb reformide poole samme. „Kõik need on väikesed edusammud, mida tuleb Euroopas rohkem esile tõsta, sest sealt saab tulla positiivne energia.“
Partsi arvates tuleks Ukraina majanduse käima lükkamiseks eelkõige taastada usaldus Euroopa ja Lääne investorite silmis.
„Usalduse taastamine on raske ülesanne, kuna käib sõda ja skepsis euroopalike reformide läbiviimise võimalikkuse osas on kasvamas. Minu arvates võiks Euroopa Liit usalduse suurendamiseks luua erainvesteeringute jaoks täiendavaid kindlustusi või garantiisid, nii korruptsiooniriskide kindlustamiseks kui ka sõjaliste riskide vastu. See oleks erakorraline samm, mis aitaks hetkel rohkem kui tavapärased majanduse taastamise sammud. Ukraina majanduse käimatõmbamiseks tuleb Euroopa investoritele ja ärimeeste jaoks luua usalduse kiht,“ ütles Parts.
Eesti peaks Ukraina aitamisel keskenduma ühele valdkonnale
Rääkides võimalikust Eesti toetusest Ukrainale, arvas Parts, et Eesti võimalused riiki toetada on piiratud ning eelkõige tuleks keskenduda ühele võimalikule valdkonnale.
„Kuna Ukraina on suur ja meie ressursid on piiratud, siis peaks Eesti valima ühe konkreetse valdkonna, millele panustada, et Ukrainat aidata. Täna me aitame Ukrainat e-valdkonnas, kuid me peame arvestama, et paljud Eesti lahendused ei pruugi olla üheselt ülekantavad Ukrainasse, arvestades nende institutsioonide seisu - me kannaksime sõelaga vett sellisel juhul. Lihtsalt raha laiali jagada üksikute projektide peale ei ole pikaajaliselt väga tulemust andev,“ nentis Parts.
