"Mind on kutsutud väga palju erakondadesse, aga tollel ajal oli see isiklikult keeruline valik," selgitas Juhan Parts, miks ta ei liitunud Reformierakonnaga. "Tolleaegne Res Pubilca esimees oli Rein Taagepera, aga ta ütles, et tema erakonda valimistele ei vii. Endine peaminister Kallas kutsus mind Reformierakonda, aga see oli selline nukker jutt," ütles ta.

"Me olime amatöörid reaalpoliitikas. Meil oli kümme punkti, mis tähendasid suuri muudatusi Eesti jaoks," ütles Parts. "Kuna Reform hakkas koostööd tegema Keskerakonnaga, oli see paradigmamuutus ja võimaldas Res Publica erkonnastumise."

"Euroopa Liidu referendumi tulemus oli ette teada," tõdes ta. Ainus vastane oli tollane Rahvaliit ehk põhimõtteliselt EKRE, kes siiani on liidu vastu. "Eesti referendumi tulemus oli teiste kümne liituja kõrval madalam, aga nüüd on toetus Euroopa Liidule üks kõrgemaid," ütles Parts põhjendades seda talupoegliku skepsisega.

"Poliitikas on alati võimaluste aknad. Sa ei saa iga päev või igal ajal otsustada erinevaid asju. See võimaluste aken muidugi tekkis seoses 11. septembri terrorirünnakuga. Mõned arvavad küll vastupidi, et see protsess oli loomulik. Aga ikkagi, et saavutada sellist suurte Lääneriikide toetust - ma arvan, et see terrorirünnak Ameerikas New Yorgis, Pentagonile ja Washingtonis - need olid need, mis muudavad teinekord seda mõtlemist ja poliitilist tahet," ütles Parts intervjuus.

Küsimuse peale, kas tänu Osama Bin Ladenile sai Eesti NATOsse vasta Parts: "See on minu tõlgendus. Selline korrektne entsüklopeediline tõlgendus oli ikkagi, et see oli loomulik areng ja me täitsime NATO kriteeriume, aga ikkagi tegelikult see poliitilise tahte formeerimine - jumal on olnud siin eestlane."

"Tegelikult kogu see 20 aastat on olnud ju paljudes kohtades, kus on tundunud asjad tolles kontekstis ebareaalsed, raskesti lahendatavad, aga kuidagi seda võimaluste akent on väga osavalt kasutatud ja ma arvan, et see NATO-ga liitumise hetk oli täpselt sama," ütles Parts.