Juhan Parts: elektrihinna tõus on ebameeldiv, aga tarbijale vajalik
Majandus- ja kommunikatsioonimister Juhan Parts ütles riigikogus arupärimistele vastates, et elektrihinna tõus oli küll ebameeldiv, kuid nii väiketarbijale kui ka Eesti majandusele tervikuna vajalik.
"Loomulikult on igasugune hinnatõus ebameeldiv, kuid Eesti elektrituru avamine ja elektrienergia eest õige hinna eest maksmine on pikemas perspektiivis nii väiketarbijale kui ka Eesti majanduse konkurentsivõimele ja arengule kasulik," ütles Parts.
Partsi sõnul on elektri hind väiketarbijale tõusnud 20 protsenti, kaupade ja teenuste hindu see aga Partsi sõnul mõjutanud ei ole. "Elektrienergial on väiketarbijate tegevuses oluliselt väiksem osakaal kui suurtarbijatel, kes on juba kolm aastat ostnud elektrienergiat vabalt turult," sõnas Parts.
"Iga tarbija peaks õppima selgeks lepingute sõlmimise ja hinna jälgimise ning tehtud otsuseid saab ka ümber hinnata. Veebruaris kiruti, et miks me küll ei valinud börsihinnaga paketti, paari aasta pärast võib aga kokkuvõttes selguda, et hoopis fikseeritud hind on soodsam," ütles Parts.
Minister lisas veel, et seda, kas tarbija käitumine on mõistlik või mitte, ei saa hinnata paari kuu pealt. "Väiketarbijal on õigus osta võrdse kohtlemise põhimõttel hinda pakkuvalt elektrimüüjalt," sõnas Parts.
Arupärijad tõid esile Eesti Energia üldteenuse hinna marginaali võrdluse teiste ettevõtete marginaalidega, mille kohaselt Eesti Energia müügimarginaal oli kõige odavama üldteenuse marginaalist 47 protsenti kallim. Arupärijad nentisid, et 35 protsenti Eesti kodutarbijatest jäid lootma üldteenusele, mis on osutunud kõige kallimaks variandiks. Arupärijad soovisid ministrilt teada, mida on plaanis ette võtta, et tagada ka üldteenuse tarbijatele kulupõhise marginaaliga elektrihind.
Partsi sõnul ei kujuta üldteenus endast sotsiaalabi, vaid on väiketarbija võimalus osta elektrienergiat selgelt võrreldava hinnaga ka sel juhul, kui tal puudub või ootamatult katkeb senise müüjaga elektrileping. Ministri selgituste kohaselt on üldteenus sisuliselt elektrienergia müük, mis ei toimu alludes otseselt turutingimustele.
"Üldteenuse hind koos teenuse osutamisega seotud kulutuste ja kasumimarginaaliga kujuneb sõltuvalt sellest, kui palju on iga konkreetse võrguettevõtja teeninduspiirkonnas üldteenuse kasutajaid. Üldteenuse hinda kontrollib tagantjärele Konkurentsiamet," märkis Parts.
Konkurentsiamet hindab, kas ettevõtte poolt tuletatud üldteenuse marginaal vastab kulupõhisuse põhimõttele ehk, et oleks võimalik selgelt eristada ainult üldteenuse osutamisega seotud põhjendatud kulud ja mõistlik ärikasum. Hinnatakse, kas see marginaal vastab seaduse mõttele ja piisaval määral tarbijakaitse nõuetele elektriturul.
Partsi sõnul saame selle menetluse järel tõenäoliselt anda hinnangu. Ta pidas vaidlust tähtsaks, sest üldteenuse müügimarginaali küsimus on oluline silmas pidades elektrimüüjate käitumist tulevikus oma müügimarginaalide kujundamisel.
Parts lisas, et üldteenus on seadusega ette nähtud olukord, kui elektri tarbija ei otsusta sõlmida ühtegi konkreetset müüja pakutud elektri ostu-müügilepingut. "Arvestades seda, et avatud elektrituru olukord on kõigile tarbijatele kehtinud ainult mõned kuud, siis ei maksa teha järeldusi tarbija kõige mõistlikuma käitumise osas lühikese perioodi pealt," leidis minister.
