Juhan Kivirähk: ma usun, et Harta 12-ga tulevad kaasa ka poliitikud
Harta 12 avalikule pöördumisele alla kirjutanud sotsioloog Juhan Kivirähk ütles Delfile, et pöördumisega püütakse mõõta, kui suur osa ühiskonnast allakirjutanute vaateid jagab, ja teisalt avaldatakse sellega toetust poliitikutele, kes erakondade sees on püüdnud olukorda parandada.
„Loodetavasti hakatakse praegust olukorda muutma ja kui riigikogu ja erakonnad, nagu on näha, ei suuda end reformida, siis tuleb selleks kaasa kutsuda teisi ühendusi, käivitada alternatiivne foorum, mis seaks need mängureeglid, mis on demokraatiale kohasemad,“ kommenteeris Kivirähk.
Ühelt poolt on pöördumine Kivirähki sõnul üleskutse ühiskonnale, et mõõta, kui palju inimesi 17 allakirjutanute vaateid jagab. „Teistpidi on see, mitte erakondade ründamine, nagu mõned välja toovad, vaid pigem toetusavaldus, sest me teame, et paljudes erakondades on üritatud sellist erakondlikku kuulekust ja sumbunud õhkkonda lõhkuda,“ sõnas Kivirähk.
Ta meenutas Jüri Ratase püüdlusi Keskerakonda ümber kujundada ja märkis, et praegu on Reformierakonnaski inimesi, kes näeksid teistsugust juhtimist. „Nii et meie avaldus on ühtlasi ka toetusavaldus nendele, kes olukorda tahavad muuta. Ma arvan, et kindlasti tulevad ka poliitikud kaasa,“ märkis sotsioloog.
Allakirjutanud on probleemidest rääkinud juba aastaid
Praeguseks on pöördumisele reageerinud juba ka president Toomas Hendrik Ilves, kes lubas avalikus pöördumises nimetatud ettepanekute arutamiseks esimesel võimalusel enda juurde kutsuda nii erakondade kui ka vabakonna esindajad. „Ehkki 2006. aastast on juba pikk aeg mööda läinud, on ta nüüd siiski võtnud vaevaks sellise arutelu ringi kokku kutsuda.“
Oma vastuses petitsioonile ütles president ka, et valitsuse kriitikud ei saa end kuulutada kogu vabakonna esindajaks. „Ma ei saa aru, keda president silmas peab, sest kindlasti ei ole selle harta allkirjastajad ennast kuulutanud kogu vabakonna esindajateks – sinna on alla kirjutanud 17 inimest ja praeguse seisuga on sellega ühinenud juba mitu tuhat inimest,“ ütles Kivirähk.
„Kõik need inimesed, kes alla on kirjutanud, on üksikult juba aastaid nendest probleemidest rääkinud. Tundus, et ühiskondlik õhustik on praegu selline, kus meie arvamused võiksid ka laiemat toetust pälvida,“ selgitas Kivirähk, miks pöördumisega välja tulla otsustati.
Konkreetsete lahenduste osas erinevad arvamused
Kivirähk viitas Reformierakonna tuntud poliitiku Rain Rosimannuse sõnadele, et need, kes tahavad kaasa rääkida, peaksid tegema oma erakonna. „Ma arvan, et see ei ole päris õige lahendus, kui kõik Eestis hakkavad erakondi tegema. Erakonnad on spetsiifilised kodanikuühendused, mida maksumaksja toetab ja mis ei tohi tegutseda kindlasti ainult oma erakonna huvides.“
Ta lisas, et harta autoritel ei ole plaanis erakonda luua, küll aga on tema sõnul kahtlemata suur osa neist valmis aruteludes kaasa lööma. „Konkreetsete lahenduste osas on palju erinevaid arvamusi. Milles me oleme ühel meelel, on see, et muutusi on vaja.“
Kivirähk avaldas lootust, et võetakse arutada, mis kogu see oleks, kellel oleks mandaat ja volitus ka muudatusi reaalselt ellu viia. „Meil paljast heast tahtest jääb paraku väheks, et regulatsioone ja seadusi muuta,“ nentis ta. „Tegelikult muutused ühiskonnas saavadki hakata toimuma siis, kui kriitiline mass inimesi neid toetab.“
