Sellel nädalal lõpetas tegevuse riigikogu Rahvaliidu fraktsioon, kuna parlamendi juhatus registreeris Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda astunud Karel Rüütli ja Jaanus Marrandi lahkumise Rahvaliidu fraktsioonist. Sellega langes fraktsiooni liikmete arv alla minimaalse viie liikme ja saadikurühm lakkas eksisteerimast, teatas BNS.

Aare märkis neljapäeval Rahvaliidu liikmetele tehtud avalduses, et jätkusuutliku rahvusriigi arendamiseks tuleb muuta valimisseadust selliselt, et oleks välistatud mõnekümne või mõnesaja häälega riigikogusse pääsemine. Rahvusriigi arendamist soodustaks Aare sõnul ka ka põhiseaduse muudatus, mis võimaldaks valida president otsevalimise kaudu. Rahvaliidu esimees nentis, et rahvusriigi tugevnemisele aitaks kaasa ka maaülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli senisest märgatavalt jõulisem rahastamine ning 21. sajandi võimalustele vastavate majandus- ja kultuurisuhete rajamine Venemaaga.

Aare tõdes erakonnakaaslastele suunatud avalduses, et järjest suuremat osa riigi ettevõtlusest kontrollib välismaine kapital, peaaegu täielikult on välisriikide omanduses pangad ja üha sagedamini on eestimaalane sunnitud leppima sulase seisusega.

"Eestit iseloomustab enneolematu tööpuudus, vaesuses elavat inimeste arvu kiire suurenemine, rahvaarvu ja kooli minevate õpilaste arvu järjekindel vähenemine, maapiirkondade jätkuv tühjenemine. Tänaseks kujunenud poliitilise kursi jätkumisega lähema 5-10 aasta jooksul jõuame paratamatult olukorrani, kus Eesti rahvusriigina ei ole jätkusuutlik. Rahvaliit näeb üht oma peamist missiooni jõulises ja efektiivses regionaalpoliitikas, mille üheks peamiseks tunnuseks on kodumaise ettevõtluse ja rahvuskultuuri arendamine väljaspool suuremaid keskusi. Soovime näha tootmistegevuse levimist igasse valda, soodustame Eesti kapitalil põhinevaid investeeringuid," märkis Aare.

Rahvaliidu esimehe sõnul näeb partei rahvusriigina arenevat Eestit atraktiivse mereriigna, kus on väikesadamad, kalurikülad ja kalakasvatused, ning selle pealinna Tallinna rahvusvaheliste finantsteenuste keskusena.

"Soovime rajada üleriigilise kompetentsikeskuste võrgustiku, kus iga ettevõtlust alustada soovija saaks asjatundlikke nõuandeid oma ideede elluviimiseks ja rahastamiseks. Peame vajalikuks võidelda selle nimel, et vabastada erametsomanikud tulumaksust, kui tegemist on metsamaterjali müügist saadud tuluga," sõnas ta.

Rahvaliidu kongress valis Juhan Aare esimeheks möödunud laupäeval.