Kümne aasta eest osteti ETV heategevusprogrammi "Jõulutunneli" kogutud annetuste eest naiste rinnavähi uuringuteks mammograafiabuss. Tänavu kogutakse raha sarnase funktsiooniga bussi, täpsemalt nahavähi ja eesnäärmevähi varajase diagnoosimise kabineti ostmiseks, mis hakkab mööda Eestit ringi sõitma ja jõuab ka väikekohtadesse.

"Sel aastal me komplekteerime bussi, millel on haagise peal kabinet, mis on sõna otseses mõttes kokkupandav ja avanev kabinet," rääkis Delfile "Jõulutunneli" produtsent Ene-Maris Tali, kelle kinnitusel ei astu patsient treilerisse, vaid akende ja küttega arstikabinetti, kus on kolm eraldi ruumi.

"Me komplekteerime selle kabineti sisseseade vastava tehnikaga. Buss hakkab sõitma Eestimaa erinevates paikades ja selles saab testida nahavähki ja eesnäärmevähki," sõnas Tali, kelle sõnul kaaluti selle bussi jaoks raha kogumist pikalt juba eelmisel aastal.

Teemavalikut põhjendades ütles Tali, et nahavähki diagnoosima minna on Eestis keeruline, kuna ootejärjekorrad on 3–4 kuud pikad ja sageli jõutakse arsti juurde siis, kui on juba hilja. "Jõulutunneli" eesmärk on tänavu aga mitte aidata ravida, vaid püüda ennetada vähki läbi selle varajase diagnoosimise, kuivõrd see haigus on ravitav, kui arsti juurde jõutakse õigel ajal. "Me arvasime, et see on see, mida me praegu saaksime ja peaksime tegema," lisas Tali.

Bussi pannakse parim võimalik tehnika

Bussi peale ostetavat aparatuuri komplekteerivad Tallinna ja Tartu kliinikumi arstid. "See on parim võimalik tehnika, mida sinna peale suudetakse panna," kinnitas Tali. "Jõulutunneli" eesmärk on tänavu buss sisustada nahavähi ja eesnäärmevähi diagnoosimise aparatuuriga, kuid tulevikus võib liikuvat kabinetti sisustada ka teiste seadmetega. "See on selline unikaalne kabinet," sedastas Tali. Nõnda võib bussi pärast nahavähi ja eesnäärmevähi diagnoosimise seadmetega Eestile ringi peale tegemist järgmisele tiirule saata näiteks emakakaela kontrollimise tehnikaga.

Annetustena kogutav raha laekub tänavu Eesti Vähiliidu kontole. "Jõulutunneli" koostööpartnerid on ka Põhja-Eesti regionaalhaigla, keda esindab onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja ja vähiliidu nõukogu esimees doktor Vahur Valvere, ja Tartu ülikooli kliinikum, mille meestearst Margus Punab paneb paika, millised seadmed saavad bussis olema eesnäärmevähi diagnoosimiseks. Läbirääkimised käivad ka haigekassaga, et hakataks toetama arstide töötamist ses bussis.

Selleks, et vähki ennetavat bussi soetada, loodetakse tänavu koguda vähemalt 200 000 eurot. Selle raha eest oleks võimalik osta korralike aparaatidega buss. Varasemate aastate jooksul kogutud summasid vaadates on Tali hinnangul 200 000 euro kogumine täiesti jõukohane. Kui õnnestub koguda rohkem, siis saab ka seadmete hulka bussis suurendada ja parandada. Kui raha kogutakse vähem, siis saab bussi komplekteerida vastavalt tollele summale. Seadmetega tegelevad firmad on oma pakkumised teinud, nüüd sõltub juba kogutavast rahast, mis täpselt ostetakse.

Annetada saab alates tulevast pühapäevast

25. detsembril eetrisse jõudvasse saatesse tulevad arstid, toredad inimesed ja ka inimeste lood.

"Vähk on haigus, mis puudutab meid kõiki. Lähedalt või kaugelt, aga ei ole inimest, kes arvaks, et see ei ole oluline probleem," märkis Tali, kes rõhutas, et tähtis on minna kontrolli. "Näiteks mehed – see on täiesti ravitav, aga mehed kardavad minna. Nad ei tea, et piisab vereproovist, et tuvastada, kas peaks edasi minema uuringutele või mitte," sõnas Tali. "Eesmärk on see, et igaüks mõtleks enda sisse, et minuga võib see juhtuda ja ma pean ennast kontrollima, ma saan ise midagi ära teha."

Tali viitas, et nahavähi ja eesnäärmevähi bussiga muutub kontrollis käimine väga lihtsaks. "Buss tuleb Kohilasse, Põlvamaale – igale poole, ta tuleb koju kätte ja sul ei ole vaja teha muud, kui kohale minna ja testida. See ei maksa sulle midagi, samas igal pool mujal on tasuline ja mõne arsti visiit maksab 50 eurot," rääkis Tali, kelle sõnul võib buss ringi sõitma hakata juba tuleval suvel.

Annetustelefonid avatakse tänavu tavapärasega võrreldes veidi varem, liinid on avatud alates 6. detsembrist. Annetada saab kaks (900 7701), viis (900 7702) või 25 eurot (900 7703). Samuti on tänavu esimest korda võimalik annetusi teha välismaalt ja firmadel, selleks tuleb oma valitud summa kanda MTÜ Eesti Vähiliit kontole EE562200221025774174 kasutades märgusõna "Jõulutunnel".

Samuti uuendusena on sel aastal pooletunnine "Jõulutunneli" eelsaade, mis on eetris 23. detsembri õhtul enne "Aktuaalset kaamerat". Põhisaade on eetris nagu ikka 25. detsembril. Varasemast erinev on ka see, et tänavu teeb põhisaatega samal ajal "Jõulutunneli" ka venekeelsele auditooriumile ETV+.

Vähk on Eestis surmapõhjuste seas teisel kohal

Tervise Arengu Instituudi andmetel on vähk levinud haigus – Eestis on see surmapõhjusena südame-veresoonkonnahaiguste järel teisel kohal. Aastas haigestub meil vähktõppe üle 8000 inimese ja registreeritakse umbes 3800 vähisurma juhtu, mis moodustab ligi veerandi kõigist surmadest. Vähiregistri andmetel esineb paikmete järgi Eestis enim nahavähki, eesnäärme-, kopsu- ja rinnavähki.

"Jõulutunnel" oli esimest korda eetris 1999. aasta esimesel jõulupühal ja on aastate jooksul toetanud lasterikkaid peresid, naiste varjupaiku, laste, vähihaigete ja naiste terviseabi.

Varasematel aastatel kogutud annetussummad:

•• 1999 140 000 krooni
•• 2000 259 000 krooni
•• 2001 220 000 krooni
•• 2002 263 000 krooni
•• 2003 501 950 krooni
•• 2004 879 475 krooni
•• 2005 2,4 miljonit krooni
•• 2006 3,1 miljonit krooni
•• 2007 2,9 miljonit krooni
•• 2008 3,4 miljonit krooni
•• 2009 1,5 miljonit krooni
•• 2010 1,3 miljonit krooni
•• 2011 208 000 eurot
•• 2012 202 000 eurot
•• 2013 208 000 eurot
•• 2014 145 000 eurot