"Probleem sai alguse 2015. aastast, mil valitsuse kahtestatud 15-protsendiline aktsiisitõus mõjutas oluliselt kange alkoholi jaehinda ja kui kogu aktsiisitõus aasta teisel poolel jaehinda jõudis, hakkasid tarbijad aru saama, et lõunapiiri taga on kange alkohol oluliselt odavam," ütles Josing Delfile.

"2016. aastast alates hakkas Lätist ostmine populaarsust koguma. Siis oleks valitsusel olnud õige aeg asuda olukorda analüüsima, kuid selle asemel jätkati hoogalt aktsiiside tõstmisega ja alkoholi hinnavahe Lätiga on nüüdseks paisunud kahekordseks. See on tarbijatele kindel stiimul osta kaupu Lätist," märkis Josing.

"Kuidas Lätist ostmine tarbimise numbreid on mõjutanud, selgub maikuuks, kui on valminud põhjalik analüüs, mis hõlmab muu hulgas Eesti siseturu müüki, varimajandust, eestlaste oste Lätist ja välisturistide ostud Eestist," rääkis Josing.

"Soomlaste ostumaht Eestist eelmisel aastal vähenes, sest turistide arv oli väiksem ja hinnaerinevus lahja alkoholi osas Eesti ja Soome vahel oli väiksem. Täpsed numbrid avaldame mais," lisas ta.

"Valitsuse aktsiisipoliitika ei ole arvestanud tarbijate ja ettevõtjate käitumisega avatud turu tingimustes ning on tekitatud suuremahulise piirikaubanduse Lätiga ning vähendanud Eesti maksutulusid," nentis konjunktuuriinstituudi juht.

"Ilmsel oleks mõistlik järgneva aasta aktsiisitõusudest loobuda. 2018. aasta riigieelarvesse on ette nähtud, et alkoholi aktsiisi peaks laekuma 341,2 miljonit eurot, mis on 120 miljoni enam kui sellel aasal ja täiesti ebarealistlik prognoos," sõnas Josing.

Valitsusel jäi tempoka aktsiisipoliitika tõttu lõppenud aastal saamata 55 miljonit eurot alkoholiaktsiisi. Kui liita sellele ka kõigi teiste aktsiiside nigel laekumine, jäi valitsusel saamata ligi 90 miljonit eurot.